Euroopa ajaloo võtmesündmused ühtivad sageli Prantsusmaa oluliste hetkedega: alates Chlodovechi ristiusku astumisest (u 496) või Poltier' lahingust (732) kuni Prantsuse revolutsioonini (1789--1799) või maikuu üliõpilasrahutusteni (1968). Käesolev raamat esitab käepärase, pädeva ja ammendava ülevaate kõigist neist ja paljudest teistest Prantsusmaa ajaloo tähtsamatest sündmustest. Eesti lugejal pole seni olnud võimalik Prantsusmaa üldajalooga emakeelse kirjavara kaudu tutvust teha. Nüüd on tal see võimalus käesolevat raamatut lugedes olemas.

Kas teadsite, et Euroopa ühendamise lugu ei alga mitte lähiminevikust vaid juba lõppeva aastatuhande algusajast? Autor kirjeldab ühtse Euroopa idee arengut selle algusest tänapäevani, Euroopa Liidu ülesehitust ja selle erinevaid poliitilisi suundumusi praegusel ajal. Vajalik raamat neile, kes tahavad endas kujundada Euroliidu kohta objektiivsel ülevaatel põhinevat arvamust.

20. sajandi ajaloole on jätnud pitseri kaks totalitaarset režiimi: natsism ja kommunism. Kui esimene on pälvinud juba aastakümneid ajaloolaste suurt tähelepanu, siis kommunismi kuritegusid on hakatud intensiivsemalt uurima alles viimastel aastatel. Prantsuse ajaloolaste (kõik endised kommunistid) kirjutatud "Kommunismi must raamat" on esimene panoraamne ülevaade kommunistlike režiimide ajaloost kogu maailmas ning nende arvukatest ohvritest. Lõviosa raamatust võtavad enda alla detailsed ülevaated kommunismi kuritegudest NSV Liidus ja Hiinas, neile lisanduvad peatükid kommunistlikest režiimidest teistes Aasia maades, Kolmandas maailma riikides, Ladina-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas jm. "Kommunismi musta raamatu" eestikeelne väljaanne sisaldab ühtlasi lisapeatükki kommunismi kuritegudest Saksa DV-s, mille autoriteks on kaks mainekat saksa ajaloolast ning Mart Laari kirjutatud ülevaadet kommunismi kuritegudest Eestis. 1997. aastal ilmunud "Kommunismi must raamat" ("Le livre noir du communisme") teadvustas esimest korda Euroopa laiale avalikkusele kommunistlike režiimide kuritegelikku olemust ning esitas esialgse kokkuvõtte kommunismi ohvrite ligikaudsest arvust -- üle 100 miljoni hukkunu. Neist ligemale 65 miljonit jättis oma elu Mao-aegses Hiinas ning ligemale 20 miljonit leninlikus ja stalinlikus NSV Liidus. Suhtelisuse skaalal osutub aga kõige julmemaks Pol Pothi-aegne Kampuchea, kus kolme ja poole aastaga hukati pea neljandik riigi elanikest (2 miljonit inimest). "Kommunismi must raamat" põhjustas ilmudes suure üle-euroopaliku vaidluse ning elavdas oluliselt kommunismi kuritegude uurimist kogu maailmas. Tänaseks on "Kommunismi must raamat" tõlgitud või tõlkimisel paljudesse maailma keeltesse ning pälvinud laialdast tunnustust asendamatu kommunismi ajaloo käsiraamatuna. Raamatus on palju unikaalseid fotosid arhiividest, kaarte ja skeeme, nimede register ja Mart Laari ülevaade kommunismi kuritegudest Eestis

Alustades tohutute lootustega, mida uue sajandi alguses kehastas 1900. aasta Pariisi maailmanäitus oma sära ja hiilgusega ning lõpetades Habsburgide ertshertsogi laineid löönud mõrvamisega Sarajevos 1914. aastal, toob ajaloolane Philipp Blom meie ette kõnealuse erakordse ajastu kroonika üksikute aastate kaupa. Alanud uue sajandi näitelaval astuvad vaheldumisi üles peaministrid ja talumehed, anarhistid ja näitlejad, teadlased ja psühhopaadid, kujundades kokku katastroofi äärel balansseeriva ebakindla ajastu koondportree. Euroopat aastail 1900–1914 iseloomustavad kõikvõimalikud vastuolud ja olemuselt loovad uuendused. Peamised päevakorda tõusnud teemad olid terrorism, üleilmastumine, väljaränne, tarbijamentaliteet, moraaliväärtuste kadumine ja suurriikide rivaliteet. Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes, vaid ikkagi sõjale eelnenud viieteistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese aja jooksul mõjutasid kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused. Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi; teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale; massiliselt toodetud asjad tõid muutusi igapäevaellu; tööstustöölised hakkasid nõudma enesele osalust poliitilises võimus ja naised asusid üha energilisemalt nõudma enesele olulisemat rolli ühiskonnas, aga ka suuremat sõnaõigust seksuaalsuhete vallas. Philipp Blom sündis Hamburgis, ajaloolase hariduse omandas ta Viinis ning Oxfordis. Ta on kirjutanud raamatud To Have and To Hold ja Enlightening the World. Tema artikleid on avaldanud paljud juhtivad inglise- ja saksakeelsed ajalehed ning ajakirjad. Samuti teeb ta kultuurisaateid Austria rahvusringhäälingu raadios.