Jessica Bruderi raamat pole romaan autori fantaasias sündinud tegelastega. See on ajakirjanduslik uurimus olukorrast Ameerika Ühendriikides pärast 2008. aasta üleilmset majanduskriisi. Paljud inimesed jäid tööta, aga paljud ei suutnud majanduslikult hakkama saada keeruliste elumuutustega nagu haigus, lahutus, elukaaslase kaotus, säästudest ilmajäämine börsil, kogunenud väikelaenud, kinnisvarahindade langus ja üürihindade tõus, kindlustusfirma pankrot. Nomaadid ei ole kodutud asotsiaalid ega boheemlaslikud hipid, vaid uus uhke rändhõim, kes elumuutustele kõige äärmuslikumalt reageeris. Läbi majandusliku šoki ja kogu senise elu kokkuvarisemise on nad taas jalgele tõusnud ja oma elu uuesti rööpasse saanud. Nad tunnevad ennast vabana, sõites sinna, kus on soodsamad olud ja paremad töökohad. Nad toetavad üksteist, luues sel moel ustava kogukonna. Kas see on maailma tulevik, üksikute julgete valik või tupiktee, seda näitab aeg. Jessica Bruderi 2017. aastal ilmunud raamatust sai kohemaid bestseller. Nende inimeste lood liigutasid režissöör Chloé Zhaod sedavõrd, et ta väntas raamatu põhjal filmi. 2021. aastal sai "Nomadland" kokku kolm Oscarit: parima filmi, parima režissööri ja parima naispeaosalise tiitli. Filmis mängivad ka raamatu tõelised tegelased Linda May, Bob Wells, Swankie jt.

Raamatu autor Monika Gustavson annab oma õpingu-töökogemusele ja lugemusele toetudes elava ettekujutuse waldorflasteaia pedagoogilistest lähtepunktidest ja tegevustest. Raamat pakub rikkalikult mõtteid ja näiteid, kuidas kujundada nii lasteaed kui ka pedagoogiline töö selliseks, et see aitaks kaasa lapse igakülgsele ja tasakaalustatud arengule. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad valdkonnad, mida väikese lapse loomuse, tema hingeliste ja kehaliste vajadustega seoses waldorfpedagoogikas silmas peetakse. Teksti illustreerivad pildid Tallinna Ilmapuu waldorflasteaiast.

R. Põldmäe - H. Tampere raamatu ''Valimik eesti rahvatantse'' I peatükk.

Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? "Miks me sõdime" räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, kuidas meie käitumine on kogu inimkonna ajaloo vältel viinud meid ikka ja jälle konfliktidesse – kuigi see on järjest ebamõistlikum. Sellest hoolimata jõuab ta lootusrikkale järeldusele, et kunagi tulevikus võivad sõjad maailmast siiski täielikult kaduda. Mitmetahulisemat teemat kui sõja põhjused on raske lahti mõtestada. Seda ei saa teha ainult kõrvalise uurijana ega ainult osalisena, teema avamiseks on vaja mõlemat poolt. Mike Martin seob teaduse ning isikliku kogemuse, et defineerida sõda. Seda tuleb mõista, sest sõda pole kuskile kadunud, ometi tundub see lääne inimeste jaoks kauge abstraktsioonina – isegi kui sõda toimub Euroopa külje all. Kohustuslik lugemine nii ajaloo- kui ka tänapäeva sündmuste mõistmiseks. – Riho Terras, erukindral