"Vanasõnaraamat" on üldsusele mõeldud eesti vanasõnade väljaanne, mis sisaldab üle 15 000 sisuliselt süstematiseeritud ehtsa vanasõna. Valik on tehtud Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis asuva vanasõnade koondkartoteegi põhjal. Tekstid on varustatud päritoluandmetega ning viidetega eesti vanasõnade akadeemilise väljaande ning Kirjandusmuuseumi koondkartoteegi tüübinumbritele, mistõttu vajaduse korral on kogu vanasõnaaines leitav. Tekstide redigeerimisel on murdelisus säilitatud. Sissejuhatuses selgitatakse vanasõnažanri tunnuseid ning antakse ülevaade eesti vanasõnade publitseerimisest.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Miks võib kultuuri pidada inimolemuse peegliks? Millistes seostes saame rääkida kultuurist kui kollektiivsest mälust? Mis on kultuuri arhitektoonika? Milliste piiride vahendusel on võimalik kultuure üksteisest eraldada? Mis on kultuuri integreeriv "meie"-tunne? Kas erinevatesse kultuuridesse kuuluvad inimesed mõistavad üksteist täielikult? Kuidas võiks kulgeda kahe kultuuri dialoog? -- Neile ja veel paljudele teistele küsimustele, mis puudutavad kultuuri kui tähenduslik-märgilise infosüsteemi olemust, võite leida vastused käesolevast raamatust.

Vanakreeka pärimus on meieni toonud arvukaid müüte, nii selliseid, mille tegelasteks on vägevad Olümpose jumalad, kui ka seesuguseid, kus kohtame vähemaid jumalaid, kangelasi ja lihtsurelikkegi. Saame teada, kuidas vanad kreeklased seletasid mitmete oskuste ja kunstide teket; loeme ka sellest, kuidas leidurimõte on inimsugu alati aidanud, ning et armastus võib olla surmastki tugevam.