Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.

See on avameelne portree USA presidendist Donald J. Trumpist ja teda kujundanud perekonnast. Mary L. Trump, ametilt kliiniline psühholoog, Donaldi ainuke vennatütar, heidab oma raamatus valgust nende perekonna tumedale ajaloole, et selgitada, kuidas tema onust sai mees, kellest on nüüdseks kujunenud oht kogu maailma tervislikule seisundile, majanduslikule turvatundele ja ühiskondlikule korraldusele. Mary L. Trump veetis suure osa oma lapsepõlvest vanavanemate uhkes New Yorgi majas, kus kasvasid üles ka Donald ja tema neli õde-venda. Vaimsete traumade, hävitavate suhete ning hooletuse ja kuritarvituse traagilisest koosmõjust põhjustatud sündmused on koos perekonnas järgitavate mustritega vorminud mehe, kes on end praegu sisse seadnud Ameerika Ühendriikide presidentide Ovaalkabinetis. Mary räägib oma perekonna süngetest ja tihtipeale segadusse ajavatest sündmustest nende vahetu tunnistajana, jutustades vaimukalt ja isegi humoorikalt. Ta kirjeldab halastamatu üksikasjalikkusega kõike: nii perekonna imetlust onu Donaldi vastu kui ka seda, kuidas Donald, Fred Trumpi lemmikpoeg, oma isa naeruvääristas ja kõrvale heitis, kui too hakkas alla jääma Alzheimerile.

"Kirjad Elenalt" on tõsielulugu kuueaastase Elena võitlusest ajuvähiga. Elena elu viimaste päevade päevik, mille panid kirja tema vanemad Keith ja Brooke Desserich, oli algselt mõeldud tema noorema õe Gracie jaoks. Sellel päevikul on aga laiem kõlapind. Vanemad, kes õpivad tütre haigusega elama, võitlema ja leppima. Väike Elena, kes inspireerib oma vaprusega tervet kogukonda. Elu, mida elatakse päevhaaval, aga tõelise elujanuga. Päevik, mis peaks aitama kõiki lapsi ja nende vanemaid, kes on sunnitud sama läbi elama. Raamat, mis õpetab meid hindama igat hindamatut hetke, mida saame veeta koos oma lastega. Brooke ja Keith elavad praegu Cincinnatis koos tütre Graciega. Nende peamine "elukutse" on olla ema ja isa, kuid nad on sõprade ja pere toel loonud tütre mälestuseks organisatsiooni The Cure Starts Now (ravi algab nüüd), mis on pühendunud tööks Elena-taoliste laste ja nende vanematega.

"Peotäis mulda, lapike maad", sündis Käbi Laretei soovist end kriisist välja kirjutada ja mälestustes korda luua. Teoses vahelduvad mälupildid päevaraamatuga, mis kaardistab meenutustööga kaasnevat habrast hingeseisundit. Selle kõrval pakub päevaraamat ka vaateid ühe rahvusvahelise kunstniku elule: elu vaikivas Stockholmis vaheldub reisidega Mandri-Euroopasse. Ennekõike iseloomustab teost siiski mineviku ja oleviku tihe ühtesidumine, mida ei takista ei ajaline ega ruumiline vahemaa.