Kogumiku teises raamatus on juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941-1942. Raamat on jätkuks 1993. a. ilmunud samanimelise kogumiku esimesele raamatule. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonide paiknemisest ja numeratsioonist, tehakse arvutusi tööpataljonides surnud meeste arvu määramiseks. Keskse osa raamatust moodustavad 14 mälestuslugu. Raamatu lõpus on arhiivimaterjalid surnud meeste nimekirjadega. Illustreeritud kogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Meenutusi aastatest 1920-1987. Kõvas köites raamat sarjast Aja lood

Raamat argentiinlasest revolutsionääri kujunemisteest, sangarlikust võitlusest Kuubas ja Boliivias, hukkumisest. Varustatud rohkete fotodega. Ernesto Che Guevara elulugu.

Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga. Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale’idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.