Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Mööda Ussuurimaad, Mööda Taga-Kaukaasiat, Mööda Kasahstani järvi ja kõrbeid, Kirgiisia mägedes, Mööda Turkmeenia kõrbeid, Jõudeajal

"Selle raamatu peategelane ei ole välja mõeldud. Lell Bohdan Müller elab tõepoolest Kysuca paksudes metsades. Kogu oam elu on ta veetnud looduse rüpes, mida ta armastab ja hoiab nagu silmatera. ..."

Raamat "Eesti sood" on mõeldud loodusehuvilistele lugejatele, kuid esijoones siiski neile, kel tuleb oma kutsetöös või õpingutes kokku puutuda selle meie maa olulise maastikukomponendi ja loodusrikkusega. Raamat on jaotatud kolmeks osaks. Esimeses osas selgitatakse soode olemust, levikut ja väärtust. Teises, raamatu põhilises ja mahukaimas osas jutustatakse Eesti soode tekkest ja arengust, nende veerežiimist, soodes esinevast sapropeelist ja turbast; antakse ülevaade meie soode liigitusest; iseloomustatakse madal- ja siirdesoode ning rabade taimestikku, loomastikku, mullastikku ja mikrokliimat; räägitakse soodes läbiviidud arheoloogilistest uurimistöödest ning soodest rahvapärimustes; põhjendatakse soode kaitse vajadust ning tutvustatakse selle korraldamise kujunemislugu Eesti NSV-s. Kolmandas osas kirjeldatakse Eesti soode valdkondi ning juhitakse tähelepanu soode paikkondlikele iseärasustele. Tutvustatakse lähemalt ka omapärasemaid soid. Raamatu lõpus olevast soode loendist ja skeemilt saab teavet nende Eesti soode kohta, mille pindala on üle 100 hektari.