"Piiblis on hobustel sageli seos prohvetlike ennustustega. Käesolevas raamatus püüame uurida, mida võiks mõista "Apokalüpsise nelja ratsaniku" all. Need neli hobust oma ratsanikega on kõike muud kui ilusad. Nad on hirmuäratavad. Arvan, et kõigi nelja ratsaniku vari on maailmas nähtav juba praegu. Seepärast ma räägingi neist sümbolpiltidest kui tulevikusündmustest, ja ühtlasi soovin, et paneksime kõrva vastu maad ja kuulaksime, kuidas nende hobuste kabjaplagin muutub iga päevaga valjemaks." Billy Graham

Ülevaade luteri kiriku rajajast, tema elust, vaimsetest ja hingelistest otsingutest. Raamat pakub ühtlasi ülevaate ajastust, milles Martin Luther elas ja tegutses. Kirjutatud lihtsalt ja kaasakiskuvalt.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

J. Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor. Ta on töötanud praktiseeriva arstina, teadlasena uurinud vastsündinute ajukahjustuse tekkemehhanisme, tagajärgi ja ennetamise võimalusi, praegu keskendub ta elu alguse küsimustele, mis on seotud reproduktiivtehnoloogia ja biotehnoloogia arenguga, teaduseetikale ja kliinilise meditsiini eetikale. "Prof. J.Wyattil on väga hästi õnnestunud esitada ühelt poolt ülevaade kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitsta selgelt ja sirgjooneliselt kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel. Autori arvates on kristlus jätkuvalt tähtsaks tugisambaks tänapäevase meditsiinieetika arengus" Andres Soosaar, ajakirja Eesti Arst peatoimetaja "Kipume elus sageli vältima teemasid, mis võiksid meis ebamugavust ja valu põhjustada. Käesolev raamat on tähelepanu vääriv saavutus, käsitledes teemasid inimese viljastamisest kuni elu lõpuni, mida peaks lugema iga inimene. Arutluse all ei ole üksnes meditsiinilised faktid ja protseduurid, vaid elu aluseks olevad maailmavaated." Sirje Saar, perearst ja aasta ema 2011.