Romaan on eelkõige Beatrice Bonningtoni lugu. Erinevalt paljudest teistest kangelannadest ei ole ta silmatorkavalt ilus ja tema figuurgi on pigem täidlane kui habras. Tal on aga raudne tahtejõud ja eksimatu ärivaist ning isalt päranduseks saadud kaubamaja lööb tema käes lausa õilmitsema. Sellest on aga talle vähe! Nõustunud abielluma mehega, kes vajab eelkõige tema raha, seab ta endale peaaegu võimatuna näiva eesmärgi võita mehe armastus. Selle nimel on ta valmis väga paljuks. Mida Beatrice Bonnington teha otsustab ja kas tema ellu tuleb lõpuks ihaldatud romantiline armastus, seda on juba võimalik teada saada käesolevast raamatust.

Danielle Steel kirjeldab oma romaanis Maja ühe noore naise unelmaid, vana mehe kingitust ja üllatusi, mis ootavad suletud uste taga. San Francisco künkal asub võrratu vana maja, mille ehitas 1923. aastal rikas mees oma jumaldatud naisele. Peaaegu sajand hiljem jalutab läbi selle kunagi luksuslike ja nüüd lagunemas tühjade tubade noor naine. Kaine mõistusega advokaat Sarah Anderson kavatseb teha midagi enneolematut. Üks tema kõrges eas klient on surnud, jättes talle kaks kingitust: suure päranduse ja hindamatu nõuande kasutada raha millelegi suurepärasele ja südamelähedasele. Selles vanas majas, keset lagunevat hiilgust teab Sarah, mis see on. Tunnustatud advokaat ja töönarkomaan Sarah on elanud tagasihoidlikult. Tal on kindel kavaler ja väike korter, mis teda täiesti rahuldab. Nüüd ei suuda ta seletada, milline vastupandamatu jõud tõmbab teda selle maja ja majas elanud naise poole, kes lahkus salapäraselt, ning traagiliste sündmuste poole, mis hargnesid sõjast rüüstatud Prantsusmaal. Võttes oma elu suurima riski, palkab Sarah endale abiks arhitekt Jeffi, kes jagab Sarah kirge anda vanale suurepärasele majale uus elu. Töö käigus purunevad ühed suhted ja algavad teised. Sarah hakkab mõistma sureva mehe viimase soovi mõtet, pärandit, mis on kandunud põlvest põlve, ja tulevikku, mida ta alles hakkab ette kujutama...

20. sajandi inglise kirjanduse suurkuju David Herbert Lawrence'i üks peateoseid, mis pani aluse tema maailmakuulsusele, on seni eesti lugejale tundmata. See on romaan «Vikerkaar», mille esmatrükk ilmus 1915 ja mis kohe Scotland Yardi poolt konfiskeeriti kui moraalivastane trükis. Seksuaalpsühholoogiline käsitlus selles oli tolleaegsete moraalinormide jaoks liialt avameelne ja tabudevaba. «Vikerkaare» sündmustik algab 19. sajandi esimesel poolel, kui Nottinghamshire'i põlistalu perepoeg Tom Brangwen kosib endale aadlisoost poolatari Lydia Lensky, kel eelmisest abielust on tütreke Anna. Romaan keskendubki algul Tomi suhetele oma aadlisoost naisega ja kasutütrega, hiljem tõuseb teose keskmesse Anna abielu Tomi sugulase Will Brangweniga. Lõpupeatükkides muutub peategelaseks juba Anna kõige vanem tütar Ursula – jõuline, suurte ihadega moodne naine, kelle seksuaalset nõudlikkust keskpärane mees rahuldada ei suuda.

Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas "Pocahontase" oma perekonnapärimuste alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi.