Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.

Mulle tundub, et tavahoiakuid võiksime kokku võtta järgmiste lausetega:

Kui X käitub lollisti teadlikult ning ühiskonna arvates vääradest tõekspidamistest lähtuvalt, siis on ta kuradi loll ja tuleks nt tapalavale saata.
Kui X ei oma küllaldaselt teadmisi või teab ebavajalikke asju, siis on ta jumala loll ja väärib pigem kaastunnet.
Kui X käitub adekvaatselt või oma kasulikke teadmisi, siis on ta kuradi tark ja temaga on kasulik hästi läbi saada.
Pole tänapäeval meie hulgas ühtegi inimest, kes oleks jumala tark, st tõeliselt tark ja kardetavasti oleks selline tarkus midagi sellist, mille kohta võrukeelne vanasõna ütleb: “Ülearvu suur tarkus um tuusama, miä suur ullus.”

Tõlkeraamatus antakse lühiülevaade vanakreeka filosoofi Sokratese (470/469-399 e.m.a.) elust ja analüüsitakse tema õpetust. Autor mõtestab lahti Sokratese panuse dialektilise meetodi kujunemisse, käsitleb tema eetilisi vaateid ja näitab ühtlasi Sokratese filosoofia suurt tähtsust antiikfilosoofia edasisele arengule. Sokratese vaimset pärandit hinnates osutab autor tema eetikaõpetuse aktuaalsusele nüüdisajal.

Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on selle praegusaja vaimuelu ühe silmahakkavama esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele. Praegusel kibestunud ja pessimistlikul ajastul, mille kõle vaim inimkonda nii raskelt rõhub, Maeterlincki elujaatav ja julgustav vaim on teenäitajaks parema ja hingestatuma tuleviku poole.