Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.

"Vabanemise rõõmud" on raamatu "Julgeolekust (KGB)" otsene järg. Uutmiseks nimetatud ajal hakkab Nõukogude Liit mõranema. Kiige osavõtul saavad teoks mitmed diktatuuririiki kõigutavad ettevõtmised - 1987. aasta suvel ilmub varem riigivastaseks tembeldatud küüditamisromaan "Maria Siberimaal" ajakirjas "Looming".

Ülevaade Eesti Vabariigi Riigikogu saadikutest, nende lapsepõlve- ja kooliajast, tööst, perekonnast, veendumustest ja tõekspidamistest, harjumustest ning kõigest huvitavast, mis sellega seondub. Materjali kogumisel on proovitud allikatesse suhtuda võimalikult erapooletult ja ausalt ning säilitada hea maitse piir.

Esimesi Eesti diplomaate Üllatav, et Eestimaal leidub veel kirjamees, kellest paljud tänapäeva lugejad pole midagi kuulnud, liiatigi tema raamatuid lugenud. See mees on Ferdinand Kull, kes avaldas ajavahemikul 1933-1940 neli raamatut. Siinsesse teosesse on koondatud ühiste kaante vahele tema kaks arvestatavamatteost, mis ilmusid algselt järjejutuna ajalehes "Vaba Maa" 1932. aastal ning raamatuina 1933. aastal. Need pajatavad autori sündmusterohkest elust Eestis mitmel võimuperioodil, põigates üsna sageli ja kauaks välisriikidesse, eriti Prantsusmaale. Lugeja saab täiendada oma teadmisi XX sajandi algul põhiliselt Tartus vähemusnoorte seas omaks võetud meelsuse ja sellest johtuvate tegude kohta. Võimalik, et kunsti- ja kirjandushuviline leiab tõsiasju Eesti ja välisriikide tuntud kultuuriinimestest. Kindlasti aga avastab ajaloohuviline raamatust Eesti Vabariigi sünni, tunnustamise ja püsimisega seotud fakte, mille hindamine jäägu asjatundjate hooleks.