Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäevaeluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui kõrge on maaomaniku või metsas toimetaja teadlikkus, kultuuritundlikkus, intelligentsus. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunnetamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkondade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuurimärkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, kui saame kõike seda tutvustada looduses? Käesolev käsiraamat ongi mõeldud abivahendiks pärandkultuuri objektide äratundmisel. See on esimene samm nende teadlikul säilitamisel ja kaitsel teadmatusest tuleneva hävimise eest. Laiale huviliste ringile on siin kiiresti ja lihtsalt leitavad pärandkultuurialased algtõed ja -teadmised.

Kaksikraamat tutvustab ühelt poolt eesti keeleruumis ja teiselt poolt prantsuse keeleruumis kasutatavaid käelisi žeste. Raamatust on kasu neile, kes soovivad oma esinemisi meeldejäävamaks ja dünaamilisemaks muuta, aga kindlasti on see huvitav abivahend ka keeleõpetajatele ja õppijatele loomingulisemaks lähenemiseks. Žestiraamatu eestikeelne osa pakub üllatuse, tutvustades ligi 100 käeliigutust, mis on aga siiski vaid osa žestidest, mida eestlased kasutavad. Mõned žestid on rahvusvahelisemad, mõned aga väga eestlaslikud, nagu näiteks "pöidla hoidmine". Prantsuse keele žestiraamat tutvustab umbes 100 käežesti. See on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida mitmeid Prantsusmaal väga levinud kõnekeelseid väljendeid, millele on antud ka tõlked. Raamatu juurde kuulub kaks CD-d, mille programm võimaldab žeste tähenduse või liigutuse järgi otsida ja videopildina vaadata. Tegemist on esimese sellelaadse väljaandega Eestis.

"Ma olen alati teadnud, et miski mu peas on korrast ära," tunnistab autor käesoleva teose alguses. Mis on ühist geniaalsusel ja hullumeelsusel? Kas kirjanike ja teiste loomeinimeste – olgu nad elukutselised või mitte – mõttemaailm töötab mõnel muul viisil? Rosa Montero asetab meid peegli ette ja kaitseb iga hinna eest teistest erinemist, julgustades meid toitma oma sisemist loomingulist sädet. Rosa Montero on öelnud, et "Oht olla täie mõistuse juures" on nii mõneski mõttes tema elutöö. Selle ainulaadse, hübriidse ja liigitamatu raamatu laad on samavõrd esseistlik kui ilukirjanduslik ning tugineb lisaks kirjanduse suurkujude memuaaridele ja biograafiatele ka neuroteaduslikele uuringutele, kirjaniku enda kogemustele ja tema elavale kujutlusvõimele.

Inimesed vajavad hõimkondlikku grupikuuluvust. Mitmel pool üle maailma on kõige olulisem grupiidentiteet, mis pole üldse seotud riigiga, vaid põhineb rahvusel, piirkonnal, religioonil, kildkonnal või klannil. Amy Chua selgitab Ameerika Ühendriikide välis- ja sisepoliitiliste näidete varal, kui oluline on teadvustada ja mõista, kuidas hõimuinstinkt inimeste valikuid ja otsuseid mõjutab.