Ajalooline romaan

Seitse inimpõlve tagasi, millal issanda aastaid oli täitunud 1697, kutsus jumal Rootsi õiglase kuninga Karl XI oma rahuriiki ja siis hakkas üsna noorukese kuningana maad valitsema tema poeg Karl Kaheteistkümnes. Samal ajal... tabas ta suurt ja vägevat riiki, kõige enam aga selle kauget meretagust Eestimaa-nimelist provintsi painav viletsus... Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani "Kui Raudpea tuli"teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastuvõetamatult soodsas valguses näidatud "vale poole" ehk Rootsi Põhjasõja-aegne tegevus. Liiati on raamatu nimikangelaseks noor Rootsi kuningas Karl XII ehk Raudpea ise.

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik "Kolõma jutud" avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust. Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.

Jutustus Eesti lennuväe loomisest ja selle algpäevadest. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor