Julgus ei tähenda seda, et hirmu polekski, ütleb Osho. Vastu­pidi, hirm on täiesti olemas, aga inimene julgeb hirmuga silmitsi seista. Selles raamatus antakse ülevaade, kust hirmud alguse saavad, kuidas oma hirme mõista ja kust leida julgust neile vastu astumiseks. Osho arvab, et elu ebakindlus ja muutlikkus tulevad inimesele hoopis kasuks – need peaksid meid rõõmustama. Meil pole vaja harjumuspärastest asjadest kinni hoida, vaid võtta ootamatuid olukordi seiklustena, süvendades sellega iseenda ja ümbritseva maailma mõistmist. Raamat algab julguse tähenduse avamisega, näidates, kui­das see igapäevaelus väljendub. Siin ei keskenduta erand­likes olukordades tehtud kangelastegudele, vaid sel­lele, kuidas kasvatada oma sisemist julgust, nii et suu­daksime iga päev elada tõeliselt ja täielikult. Kui elu nõuab muutust, on meil vaja muutumisjulgust. Samuti on meil vaja julgust seista omaenda tõe eest, isegi kui teised arvavad teisiti, ning julgust minna tundmatusse hirmudest hoolimata. Seda on vaja nii isiklikes suhetes kui ka töösuhetes, ja samuti mõistmaks, kes me oleme ja miks me siin oleme. „Julgus” sisaldab ka meditatsioonitehnikate kirjeldusi, mille Osho on loonud inimeste jaoks, kes tahavad oma hirmudega toime tulla.

Raamat sisaldab nõuandeid ja soovitusi, kuidas • kasutada valusaid tundeid tarkuse, osavõtlikkuse ja julguse arendamiseks • luua teistega suheldes avatust ja tõelist lähedust • muuta oma negatiivseid käitumismustreid • töötada kaootiliste olukordadega • õppida edendama osavõtlikku ja mõjusat sotsiaalset tegevust Otse meie käeulatuses on sügava õnne võimalus. Ometi laseme selle tavaliselt endast mööda – iroonilisel kombel just valu ja kannatuste eest pageda üritades. Pema Chödrön jagab meile traditsioonilisel budistlikul tarkusel tuginevaid julgeid ja osavõtlikke nõuandeid rasketel aegadel tegutsemiseks. Nõuandeid, mis on vastuolus meie tavaharjumuste ja -ootustega. Tema õpetuste kohaselt tõuseb kestev kasu vaid ühest kannatusele lähenemise viisist – me võime sõbralikult ja uudishimu ilmutades valulike olukordade poole liikuda, võime selles olemuslikult pidetus olukorras lõdvestuda. Just seal, keset kaost, on peidus hävimatu tõde ja armastus. PEMA CHöDRöN on USA päritolu budistlik nunn, kes elab ja õpetab Põhja-Ameerika esimeses lääne inimestele loodud tiibeti kloostris Gampo Abbey’s (Cape Breton, Nova Scotia, Kanada). Ta on tunnustatud meditatsiooniõpetaja Chögyam Trungpa üks olulisemaid õpilasi ja mitme raamatu autor (nt “The Wisdom of No Escape” ja “Start Where You Are”). Eesti keeles on 2007. aastal kirjastuselt Pilgrim ilmunud tema teos “Rahu sõja ajal”, mis õpetab rahu säilitamist kriisiaegadel.

Kui Brandon Baysil diagnoositi korvpallisuurune kasvaja, sai alguse tema vapustav hingeotsingurännak. Brandon otsustas sel hetkel ravida end loomulikul viisil – ta ei võtnud rohtu ega läinud lõikusele, ent kuus ja pool nädalat hiljem leiti, et kasvaja on kadunud. Omaenese meele-keha tarkusest avastas Brandon Bays võimsad vahendid, millega saavutada otsene juurdepääs hingele– nagu tingimusteta armastus, piiritu rahu, elav kohalolek enda sees –, ning leiutas tervenemise revolutsioonilise paradigma. Sellest sündis teedrajav teos enesetervendamisest ehk rännakust iseenda „sisemistel maastikel“. Brandon Baysi tervenemisprotsess sai aluseks enesetervenduse ehk Rännaku meetodile, millest on abi leidnud tuhanded inimesed üle maailma. Brandoni jaoks on Rännaku protsessi levitamine sügav sisemine kutse. “Teadvustan, et iga mu praegu tehtav hingetõmme võinuks olemata olla. Kui kasvaja oli taandunud, oli mulle selge, et edaspidi on mu kohuseks teenida inimesi ja nende äratamisprotsesse. See on mu hinge kutse, minu dharma.” Rännakumeetod juhatab meid otse probleemide põhjuse juurteni ja annab meile seejärel töövahendid, millega probleemi või haigust täielikult lahendada. Rännaku läbimine võimaldab inimesel ühineda oma sügavama olemusega ja eemaldada kõik blokeeringud, mis temasse elu jooksul on salvestunud. Meetod võimaldab pääseda rakumälusse ning emotsionaalsetesse mustritesse, mis rakkudesse on salvestunud. “Rännakumeetodi abil on võimalik vanad mustrid vabastada ja lahti lasta, et uued rakud sünniksid ilma selle koormata. See on sügavalt raviv ja emotsionaalselt vabastav ning ei nõua mingeid eelteadmisi ega spirituaalseid kogemusi,“ kinnitab Bays.

Oleme kõik lapsena lugenud muinasjutte, mis meid jäägitult põnevusega haarasid ning nende reaalsus ei tekitanud kahtlusi. Lapsed ei imesta selle üle, kui nõiad valdavad nõiakunsti, loomad mõtlevad ning räägivad, metsades elavad metshaldjad ja veekogudes vetevaimud. Täiskasvanuna on inimese maailmapildis kõik ära seletatud ning asjad asetatud oma kindlale kohale. Inimene on muutunud "targaks" ja väidab, et muinasjutt on väljamõeldis. Tema jaoks on usutav ainult käegakatsutav elupool, milles pole saladusi. Muinasjutu sisu analüüsides leiame sealt siiski sügava allegoorilise tõe. Carlos Castaneda raamatuid võikski nimetada muinasjuttudeks täiskasvanuile.