Mereröövlid ehk piraadid on andnud ohtralt ainet paljudele kirjanikele ja filmitegijatele. Kas te aga teate, et eestlastelgi on oma mererööviminevik? Tõsi, mitte just avamerel, pigem rannarööviga seoses. Rannaõigus ehk karile või madalikule jooksnud laevade rüüstamine oli randlaste elatusallikaks palju aastasadu. See raamat räägibki nii rand- kui ka mereröövlitest – kõik seotud Eesti ja Läänemerega. Ajaloolistele faktidele lisavad värvi erinevad mereröövlitega seotud pärimused ja legendid eesti rahvaluulest.

Sisukord: Paul Ariste Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk A. Kask Eesti murrete kujunemisest ja rühmitumisest Harri Moora Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil L. Jaanits Eesti NSV territooriumi kiviaja elanike päritolu küsimusi Marta Schmiedehelm Kirde-eesti hõimudest I aastatuhande viimasel poolel e.m.a. ja meie ajaarvutuse I aastatuhande algupoolel A. Vassar Lisandeid eesti hõimude uurimisele Lääne- ja Edela-Eestis I-IV sajandil K. Mark Eesti rahva etnilise ajaloo küsimusi paleoantropoloogia valgusel Aliise Moora Ajaloolis-etnograafilistest valdkondadest Eestis H. Tampere Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahvaloomingu valgusel

Pühendatud aatelistele kaitseliitlastele Tartu linna esimese Kaitseliidu allüksuse loomisest ja järjepidevusest. Annab hea ülevaate, kuidas malevkond üldrahvalikus riigikaitses osales ning järjekindlalt kaitseliitlusse panustas.

Eestlaste vabadusvõitlus, mis algas Jüriööl aastal 1343. Nii jutustab Bartholomäus Hoeneke kirjutatud riimkroonika, mis on edasi antud Johann Renneri kroonika järgi Tõlkinud Hans Kruus. Teksti kirjutanud ja illustreerinud Paul Luhtein Jaroslavis 1943