"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

Raamat on abivahendiks lindude tundmaõppimisel looduses. Olles eesti keeles esimeseks omataoliseks, on ta määratud meie laialdasele linnusõprade perele (jahi- ja kalamehed, metsa- ja põllumajanduse praktikud, koolinoored jt.), kellel tuleb tegemist teha elusate lindude vaatlemisega ja uurimisega.

Raamatus kirjeldatakse mootorpaatide ja nende seadmestiku ehitust ja hoolet. Tutvustatakse väikelaevade registreerimise korda, jõe- ja merelootsindust, laevasõidumärke ja -eeskirju. Antakse näpunäiteid väikelaevade juhtimise ning ohutu sõidu kohta sise- ja rannavetel. Mõeldud veemotospordiharrastajaile, veematkajaile ja paadiomanikele ning paadijuhtimisest huvitatute laiale ringile.

Raamatus on kirjeldatud individuaalelamute põhilisi plaanilahendusi, ehitusmaterjale ja konstruktsioone. Käsitletud on ehituslikku soojustehnikat ja niiskuseisolatsiooni. Tuuakse mitmesuguste välisseina-, põranda-, katuse-, akna- ja uksekonstruktsioonide jm. tehniline iseloomustus, näidates nende eeliseid ja puudusi. Põhjalikult on ka majade tehnilisi seadmeid -- kütet, ventilatsiooni, veevarustust ja kanalisatsiooni, samuti majandushooneid -- sauna, pesukööki, garaaži jm. Lühidalt on kirjeldatud ka aiamajade ja suvilate ehitamist. Määratud ehitusalaste teadmisteta individuaalehitajatele, kes ehitavad maja omal jõul.