Raamat on mõeldud akrobaatidele-isetegevuslastele, eel- ja soojendusharjutusteks

Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma. Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus! On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita … Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist! Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.

Gunnar Aarma sündis 1916. aastal Tallinnas. Õppis Tartu Ülikoolis majandusteadust, seejärel mõned aastad Belgias ja Pariisis muusikat ja meditsiini. Tegutses ka ajakirjanikuna, reisides Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas. 1938. aastal kohtas ta Pariisis oma gurut. 1941. aasta juunis küüditati GA koos perekonnaga Permi oblasti kolkakülla. 1947 vangistati ta seal. Tal õnnestus viibida paljudes vangilaagrites Volga-Donstroist Norilskini, mõisteti 4 korda surma, need otsused jäid mitmesugustel asjaoludel täide viimata. 1956 vabanes ta laagrist ja tuli tagasi Eestisse. Kuni pensionile jäämiseni oli ta Pärnus muusikapedagoog. On pidanud palju loenguid joogast ja loomulikest raviviisidest.