Väliseesti teater
Väliseesti seltsi- ja teatritegevuse põhijooni
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | hea |
Autor | Ants Järv |
Ilmumisaasta | 2009 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Vanemuise Seltsi Kirjastus |
Köide | kõvakaaneline |
Kujundaja | Ellen Ainla |
Lehekülgi | 536 |
Sarnased tooted
Unikaalne kingitus kõigile muusika- ja raamatusõpradele! Eesti inimesed on hääletanud Urmas Alenderi oma läbi aegade lemmikumaks meeslauljaks. Tema hääle kõla tunneme tõesti hästi, ent kuidas on tema loominguga ja kes ta üldse inimesena oli? UA – nagu ta ise sageli kirjutades ennast tituleeris – kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Ja seda juba alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas. Luuletused on kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures UA enda illustratsioonid. Tema loominguks on ka Ruja lugu, kohati tunnise täpsusega üles tähendatud “Ruja story 1971-1988”. Lisaks fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. ühelt suvila pööningult ilmusid välja ka UA diapositiivid, samuti pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega varustatud. Kõik selleks, et see raamat saaks sündida, oli ette valmistatud. Juba ammu. Eluaastaid kogunes tal lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. “Mina olen neid asju näinud ju ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks, see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – elu kui loomingut. Nüüd saab sõna Urmas Alender,” ütleb raamatu koostaja, Urmase tütar Yoko Alender. *** “Urmas Alender oli Eesti esimene ja eredaima leegiga põlenud rokkstaar. Tema elus ei olnud peaaegu miski kunagi pooltoonides. Ta oli äge mees. Oli sageli elupõletaja, kelle välise värvikuse taga valutas samas haavatud hing. Ta oli nii superman kui traagiline kangelane, kes sündis valesse aega. Teame peast paljusid ta laule, teame fakte ta elust, aga kas ka teda ennast kogu välise butafooria taga? Urmas Alender palub võimalust oma lugu lõpuks ise täielikult ära rääkida. Brutaalses aususes on lugeja ees ta päevaraamatud, kus iga elatud päev kellaajalise täpsusega kirjas. Kõik ta laulutekstid ja luuletused. Ning ta elutöö, ansambli Ruja päevik – legendiks saanud grupi esimesest päevast kuni tuhmi lõppvaatuseni Pamiiri eelmäestikus veoauto kastil. Lisaks kümned ja kümned seni koduarhiivides olnud fotod, mida keegi peale lähedaste ei ole seni näinud. Raamat “Alender” on suurelt elatud elu suur testament. Oma mastaapsuses väärikas monument Eesti rokkstaarile number 1.” Neeme Raud *** Raamatu pani kokku Yoko Alender Urmase koostatud laulikute, luulekaustade, Ruja päeviku ehk nn “Ruja story 1971-1988” ja Ruja fotoalbumi põhjal. Lisaks on kasutatud arhiivimaterjale Eesti Ajaloomuuseumi, Teatri- ja muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio ning ERR-i arhiividest ja erakogudest. Neeme Raud aitas raamatu jaoks koguda sõprade, kaasaegsete ja austajate meenutusi.
Naised, armastage ja väärtustage ennast nii nagu teid loodud on! Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus. Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus. Rollid elus: särav artist, sensuaalne ja seksikas naine, hea ema, tänulik tütar, ustav sõber, toetav kolleeg. Kuidas selle kõigega väärikalt toime tulla? See on suurte tüdrukute väljakutse enese väärtustamise teekonnal läbi varju – läbi purunenud suhete, söömissõltuvuse, depressiooni, paastu ja eneseteraapia. Kaire: “Minu kehakaal väljendab minu vaimset seisundit. Minu eesmärk on julgus olla mina ise.” Dagmar: “Ma teadvustan endale, et minu keha paisub aeg-ajalt minu laiskuse ja mugavuse tõttu. Aga olen teinud endaga rahu. Minu kehakaal on olnud siiski teiste, mitte minu probleem.” Ivo Linna: “Mina armastan neid väga! Nad on ürgsed naised. Nendes on palju naiselikku headust, jõudu, emalikkust – kõike seda, mida naine võib pakkuda. Laval on nad müür, millele toetuda. Nad ei virise ja see on kõige tähtsam!” Raamatu koostaja Anneli Urge.