Kolmkümmend aastat (1964‒1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Nii palju riigivastaseid laule ja nalju ei esitatud ühegi teatri laval ega asutuse peol. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Nalja sai malevas pööraselt, aga muidugi ei olnud EÜE ainult pullitegemise koht. Siin tehti kõvasti tööd. Siin sai üsna ruttu selgeks, kes on andekas, kes on töökas, kes karjäärihimuline. Siit leiti eluaegseid sõpru ja elukaaslasi. EÜE asus keset tormilist elu, kukesammukese kaugusel EÜE-st olid ka näiteks Hiiu õllekas ja EKP Keskkomitee. Millise sammu keegi EÜE-st edasi astus ja kuhu oma jälje jättis, on omaette põnev teema

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

Lilleküla ajalugu 1940-1991 käsitleb suhteliselt lühikest perioodi. Minu eesmärgiks oli välja tuua selle linnaosa eripära ning seetõttu on suur tähelepanu pööratud linnaosa igapäevasele miljööle ja olustikule. Mitmeid teemasid nagu potipõllundus, eramute ehitus, sealsete käitiste tegevus, kaubandus-teenindus, hariduselu, isetegevus ja spordielu jm. valdkonnad kogu sellel perioodil on põhjalikult käsitletud. Kuna I ja II Lilleküla raamatu kogumaht on ligi 1000 lehekülge, siis praeguseks on see üks paremini läbiuuritud linnaosasid. Robert Nerman Märksõnad: Lilleküla (Tallinn) Tallinn linnaosad kodulugu linnaajalugu nõukogude aeg elanikud hooned linnamajandus tööstus ettevõtted asutused linnaplaneerimine tänavad 1940-ndad 20. saj. 2. pool

Sisukord: Sissejuhatus Historiograafia Allikad LINNASIIRE Linnade arengu üldjooni Pealinn Tallinn Ülikoolilinn Tartu ja tööstuslikud piirilinnad Narva ning Valga Kuurordilinnad Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare Vanad maakonnalinnad Viljandi, Rakvere ja Võru Tööstuslikud väikelinnad Türi ja Kunda LINNARAHVASTIK Linnarahvastiku dünaamika Linnarahvastiku loomulik iive Linnarahvastiku mehhaaniline iive Linnarahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Linnarahvastiku rahvuslik koosseis LINNARAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS Töölisklass Kodanlus Väikekodanlikud keskkihid LÕPPMÕTTEID JA JÄRELDUSI LISA Eesti linnade suurtööstustööliste arv 1. jaanuaril 1939 KASUTATUD ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI