Muinasjutt magab lume all ja vaikselt ümiseb tuul. Aita on terad kogutud juba lõikusekuul. Pehmete lumepilvede pääl päike päevalgi tukub. Taeva sinine meri on jääs ja paadisadam on lukus.

Luulekogumikku on koondatud kõik need luuletused, mis autori arvates ta senisest loomingust võiksid leida arvestamist ja avaldamist ka edaspidi ning seepärast kannab kogumik alapealkirja "Kogutud luuletused". Välja on jäetud värsid, mis tunduvad praegu väheküpseina kas kunstiliselt teostuselt või mõttejõu ebaselguselt ja löövuselt. Sisuliselt on silmas peetud autori loomingu peateema, töötava inimese, inimese-looja teema arendamist seoses autori vaadete ja ellusuhtumise kujunemisega.

Luulet nooremale koolieale.

Naerukild

Täna päike üle aasa
justkui helmeid pilluks.
Ühe neist võid võtta kaasa
väikseks naerukilluks.
Lähed - sild on silla taga,
küll on palju sildu!
Ära pihust pilla aga
oma naerukildu ...
Õhtul, kui ei ole päikest,
tuhmub sammukaja,
hädasti on seda väikest
naeruraasu vaja.

Valimik sisaldab sadakond luuletust Rootsis elanud eesti luuletaja Arno Vihalemma (1911-1990) viiest värsiraamatust.

Sisu:

Kaja kivi südames

Consolationes Tsoo-loogia ehk ingel lindudega

Ühe keelega kannel

Viis on viis