Tartu ülikoolis arstiks õppinud Matti J. Peura tahtis saada professionaalseks muusikuks. Tegelikult sai temast siiski arst ja arstina töötab ta ka praegu. Aga mitte enam kirurgina. “Ma olin alati kannatanud tohutu ebakindluse all. Ma ei usaldanud ennast ega oma võimeid. Tundsin, et ma ei ole õieti milleski tugev ega piisav. Seda ekslikku mõttemudelit suutsin ma parandada alles aastaid hiljem teraapias, kuhu läbipõlemine ja depressioonihood mind lõpuks viisid. Ma ei suutnud olla enda vastu aus ja vaatasin ennast läbi moonutavate prillide ning kui ma kirurgiks õppisin, maksis see mulle karmilt kätte. Minu ebakindlus viis selleni, et pidin hiljem kirurgikarjäärist loobuma. Operatsioonihirm ja ebakindlus koos madala enesehinnanguga on arstitöös väga halb kombinatsioon. Räägin oma lugu põhjusel, et teistel oleks minu loost abi. Kuna arstil on vaimse tervise hoidmisest rohkem teadmisi kui tavakodanikul, siis oskasin ennast depressiooniprotsessis rohkem ka jälgida ning aidata.” Lugeja käes olevas raamatus tutvustab dr Peura enda depressioonist jagusaamise meetodit, mille abil suudab igaüks ise oma nõrgad kohad ära tunda, hirmudest võitu saada ja tervise poole suunduda. Muide, dr Peura unistus saada muusikuks täitus samuti. Koos eestlastest sõpradega möllas ansambel Popidiot lavadel ning noppis 2010. aasta muusikaauhindade galal neli võitu.

Cornelia Freise on jurist ja psühhoterapeut. Meditatiivse tantsuga rohkem kui 25 aastat tegelenud Cornelia tegutseb Saksa¬maal Bremenis sõltumatu tantsuterapeudina alates 1992. aastast. 1996 asutas ta tantsuteraapilist täiendkoolitust pakkuva tantsulise transformatsiooni, meditatiivse tantsu ja tantsuteraapia instituudi Tantsiv Metsemis. Tants on elu. Hing väljendab ennast kehas. Me hüppame rõõmust või laseme pea kurvastusest norgu. Nii nagu meie tunded ja meeleolud mõjutavad meie kehahoiakut, saab tants, kui see puudutab südant, omakorda süvendada meid toetavaid meeleseisundeid. Kui tants puudutab südant, avab see hingelise dimensiooni. Tantsulised liigutused võivad lahti harutada allasurutud või blokeeritud tundeid. Tantsu kaudu saab murda endale teed ja leida väljapääsu see, mis alateadvuses hinge koormab. Nii mõjub tants vabastavalt ja aitab avastada kehale loomuomaseid sisimaid teadmisi. Tantsijale avaneb ruum, mis võimaldab tal end leida ja kohtuda iseendaga oma süvakihtides. Autor kirjeldab teraapilise tantsu eri tasandeid ja tutvustab oma individuaalset lähenemisviisi. Raamatus jagavad meiega oma tundeid ja elamusi tantsijad, kuidas lihtsate tantsukogemuste kaudu on nende elus saanud alguse sügavalt puudutavad ja jäävad muutused. Koos omaloodud tantsude kirjeldustega tutvustab Cornelia ka nende tantsude mõju. Tekib lust tantsida, kuid mitte ainult – raamatus leidub palju sellist, mida saab vahetult oma igapäevaelus rakendada.

Kasvatatud usus, et mehed kaitsevad meid ja peavad meid ülal, leidsime sageli, et meie pidime kaitsma ja ülal pidama neid. Kasvatatud usus, et me peame kogu oma aja laste eest hoolitsemisele pühendama, leidsime sageli, et lastega koju jäämine on luksus, mida said endale lubada vähesed. Kasvatatud usus, et naiselikkus seisneb pehmuses ja leppimises, leidsime sageli, et meie elu – lahutuses, tööl, isegi kodus – sõltus selle ettekujutuse revideerimisest ja innukast oma vajaduste eest sesmisest...

Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist Clarissa Pinkola Estés Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses Clarissa Pinkola Estés: "Selle raamatu pealkiri on Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist. Teos sai alguse minu uurimustest metsloomade, iseäranis huntide kohta. Elutervetel huntidel ja elutervetel naisterahvastel langevad teatavad hingejõujooned kokku: mõlematel on terav aistmismeel, mängualdis vaim ja kõrgendatud pühendumisvõime. Hundid ja naisterahvad on sugulased oma uudishimuliku loomuse poolest, oma suure hingejõu ja kannatlikkuse poolest. Neil on sügavad vaistud, nad keskenduvad pingsalt hoolekandele oma järeltulijate, oma elukaaslaste ja oma karja suguvõsa eest. Elukogemuse varal kohandavad nad end pidevalt muutuva keskkonnaga. Nad on meeletult meelekindlad ja väga vaprad." Elina Naan soovitab: "Raamat, mille võiksid läbi töötada nii mehed, kui naised. Ürgsetest instinktidest on tänapäeval ja tulevikus aina enam kasu, et sel planeedil ellu jääda. See on austusavaldus elule ja loodule ‒ kõik on üks."