Cornelia Freise on jurist ja psühhoterapeut. Meditatiivse tantsuga rohkem kui 25 aastat tegelenud Cornelia tegutseb Saksa¬maal Bremenis sõltumatu tantsuterapeudina alates 1992. aastast. 1996 asutas ta tantsuteraapilist täiendkoolitust pakkuva tantsulise transformatsiooni, meditatiivse tantsu ja tantsuteraapia instituudi Tantsiv Metsemis. Tants on elu. Hing väljendab ennast kehas. Me hüppame rõõmust või laseme pea kurvastusest norgu. Nii nagu meie tunded ja meeleolud mõjutavad meie kehahoiakut, saab tants, kui see puudutab südant, omakorda süvendada meid toetavaid meeleseisundeid. Kui tants puudutab südant, avab see hingelise dimensiooni. Tantsulised liigutused võivad lahti harutada allasurutud või blokeeritud tundeid. Tantsu kaudu saab murda endale teed ja leida väljapääsu see, mis alateadvuses hinge koormab. Nii mõjub tants vabastavalt ja aitab avastada kehale loomuomaseid sisimaid teadmisi. Tantsijale avaneb ruum, mis võimaldab tal end leida ja kohtuda iseendaga oma süvakihtides. Autor kirjeldab teraapilise tantsu eri tasandeid ja tutvustab oma individuaalset lähenemisviisi. Raamatus jagavad meiega oma tundeid ja elamusi tantsijad, kuidas lihtsate tantsukogemuste kaudu on nende elus saanud alguse sügavalt puudutavad ja jäävad muutused. Koos omaloodud tantsude kirjeldustega tutvustab Cornelia ka nende tantsude mõju. Tekib lust tantsida, kuid mitte ainult – raamatus leidub palju sellist, mida saab vahetult oma igapäevaelus rakendada.

Mis on õppimine ja kuidas see toimub Õppimise kuus põhireeglit Jäi meelde -- ei jäänud meelde Õpi iseseisvalt ja arusaamisega Kuidas õppida mõtlema? Kas te olete kirjaoskaja? Kirjalike tööde koostamine Kuidas valmistuda eksameiks Terves kehas terve vaim

Kaks elutarka meest, inglise psühhiaater Robin Skynner ja tema sõber koomik John Gleese, kelle huvi psühholoogia vastu tärkas juba teismeliseeas, on kirjutanud raamatu sellest, mida nad ise usuvad. Nad keskenduvad inimeste ja perekondade heaolu lätetele, seejärel vaatavad, kas nende ideed kehtivad ka väljaspool perekonda: püüavad analüüsida inimeste käitumist tööl

Kas väljendad end viisil, mis teeb kuulajad ärevaks ja viib kaitseseisundisse? Millistel asjaoludel muutud reaktiivseks, hakkad nõu jagama ning vaimukaid remarke loopima? "Kuulamise kunst" selgitab, miks mängib kuulamine meie eludes sedavõrd olulist rolli. Enamik konflikte taandub samale hädale: inimesed ei kuula üksteist päriselt, ütleb nelikümmend viis aastat psühhoanalüütiku ja pereterapeudina tegutsenud Michael P. Nichols. Me ei kuule öeldut, sest miski rääkija sõnumis tabab õrna kohta, vallandades haavumistunde, ajades vihale või muutes meid kannatamatuks. Et saada paremaks kuulajaks ja oma suhted ümber mõtestada, tuleb õppida kontrollima päästikuid, mis ärevust tekitavad ning arusaamatusi ja konflikte põhjustavad. "Kuulamise kunst" selgitab: mis tekitab kuulajates kaitsereaktsiooni ja takistab neil väljendatut kuulmast; kuidas digitaalne kommunikatsioon põhjustab ärevust ning arusaamatusi; miks sind ei võeta kuulda isegi siis, kui sul on midagi olulist öelda; kuidas meie minevik tänast kuulamisoskust mõjutab; kuidas väljendada end suhetes, mida varjutab sügav teineteise mittemõistmine; kuidas kuulamisega ületada sotsiaalsed, kultuurilised ning poliitilised lõhed, kui sellised kõnelused tunduvad liialt isiklikud, ehk isegi ohtlikud. Iga peatüki lõpetavad ülesanded, millega anda oma kuulamisoskusele viimane vajalik lihv. Lisaks on autorid pikkinud raamatusse arutelusid kuulamisega seotud levinud kitsaskohtadest, mille otsa vanemad oma lastega suheldes tihti komistavad.