Fotodega isikuraamat pärast sõda paguluses elanud eesti näitlejast, lavastajast ja kirjanikust Asta Willmannist. Raamatus tema novellid, luuletused, Brasiilia-reisikiri, sõnavõtud ja kirjavahetus, kaasaegsete meenutused ning abikaasa dr Erik Linnolti jutustus temast. Osa teksti inglise keeles.

Inglise filoloog, tõlkija Anne Lange on kirjutanud raamatu Ants Orase elust ja loomingust. Ants Oras oli inglise orientatsiooni tooja eesti kirjandusellu 30-ndail aastail, uue luuletajatepõlvkonna ("Arbujad") koondaja Tartus, esteetiliselt nõudliku normi kehtestanud kirjanduskriitik, üliõpilasseltsi "Veljesto" ja Eesti PEN-klubi üks algatajaid. Enne sõda Tartu ja Helsingi, pärast põgenemist Läände Florida ülikooli professor. Ta on tõlkinud inglise ja mitmest muustki keelest eesti keelde peamiselt luulet, kuid ka Shakespeare'i näidendeid, Goethe "Fausti" ja Vergiliuse "Aeneise". Olles ebasoovitav isik nii Nõukogude kui Saksa okupatsioonivõimude silmis, põgenes Oras koos oma lähedastega 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ja lõpuks USA-sse. Tema memuaarteos "Baltic Eclipse" (1948) kuulutas maailmale Nõukogude ja Saksa ülekohtust Balti riikides aastail 1939-44.

Raamat sisaldab intervjuud kaheksa eesti kirjanikuga (Jaan Kross, Paul-Eerik Rummo, Arvi Siig, Enn Vetemaa, Mats Traat, Ain Kaalep, Aleksandes Suuman, Arvo Valton), kes eritlevad loominguprotsessi motiive, kulgu ja tingimusi. Tosinkond lugejausutlust (anonüümsed koolinoored, Jüri Järvet, Erast Parmasto, Luulik Kokamägi, Vambola Maavara) täiendab loominguloolist põgusa sissevaatega eri lugejakategooriate maitsesse, lugemismotiividesse ja -hoiakuisse. Sissejuhatuses annab autor referatiivse lühiülevaate loominguprotsessi ja retseptsiooni uurimisest.

Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski (1860, Keila-Joa – 1937, Hot Springs, USA) oli oma aja Venemaa üks tähelepanuväärsemaid isiksusi. Aristokraat nii sünnilt kui vaimult, mõisaomanik , teatriteoreetik ja -pedagoog, kultuuri- ja ajaloolane, kirjanik, aednik... Tema mälestuste kolmas osa (esimene – "Loorberid" – kirjeldab teatrielamusi ja teine – "Rännuaastad" – koosneb reisikirjadest), hõlmab kuutkümmet aastat Venemaa elust alates 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi kahekümnendate aastateni. Ta liikus ringi nii õukonnas kui talupoegade seas, juhtis nii keiserlikke teatreid kui pidas loenguid Proletkultis, hoolitses nii haavatud Vene soldatite kui sõjavangide eest ja suhtles ka taimedega, nähes igas elusolendis, oli see siis inimene või puu, omaette maailma ning püüdes seda mõista. Tema tutvusringkonda kuulusid nii tolleaegne sädelev vaimueliit kui ka konservatiivsed ja alalhoidlikud provintsimõisnikud. Olles ise sündmuste keerises, suudab ta siiski tõusta nende kohale ja maalida tollasest Venemaast erakordselt haarava ja värvikireva pildi, aidates meil aru saada sellest, mis toimus sada aastat tagasi ning ka sellest, mis toimub praegu...