B. Bernšteini raamat koosneb lisaks autori eessõnale 19 esseest. Kõik need kronoloogiliselt järjestatud esseed jutustavad autori eri elujuhtumistest ajaloosündmuste taustal. Isikliku elu ja ajaloolise tegelikkuse loomutruu ühendamine on selle raamatu olulisi väärtusi. Esimesed lood (esseed) räägivad B. Bernšteini vanemate saatusest, eriti tema isast, väljapaistvast juudi haridustegelasest Odessas. Selles linnas B. Bernštein sündis ja veetis oma lapsepõlve, poisiea ning esimesed noorusaastad. Väga huvitav lugu on «Stoljarski kool», kuna memuaristil oli õnn õppida selles tõepoolest maailmatasemel muusikakoolis, mis on andnud maailmale suuri pianiste ja viiulimängijaid. Säravas portreeloos oma lähisugulasest Josefinest räägib B. Bernštein ka sõja algusest. B. Bernštein teenis tehnikleitnandina Nõukogude vägede poolt okupeeritud Poolas, olles armee kunstiansambli pillimees. Tema elu sellele etapile pühendatud peatükki täidavad värvikad pildid sõdurite ja ohvitseride elust ja kommetest ning nende suhetest kohalike elanikega.