Koomiksikogumiku üheteistkümnes osa pakub võimalust naerda enda ja maailma üle. Poismees Erniest, tema koledast pruudist Doris Husselmeyerist, ärigeenius onu Sidist, vinnilisest Arnoldist ning teistest sama veidratest kodanikest pajatav koomiks on kaugelt kõige kreisim omasugune, mida siinmail võimalik jälgida.

Populaarne huumorisari "Darwini auhinnad" jätkub jubedate tõsilugudega inimolendite äpardunud ettevõtmistest. Premeerides neid, kes oma tahtmatu lahkumisega genofondi kvaliteeti parandavad, tõestab käesolev osa taas, et mõistus pole mõistuslike olendite seas just laialt levinud. Seekord kohtute šerifiga, kes end kogemata kaks korda tulistas; kindlustuspetturiga, kes rauasae abil oma jala amputeeris; farmeriga, kes kaitseks mesilaste eest pea kilekotiga sulges; mehega, kelle lömastas tema enda raiutud oks, ja paljude teistega, kes oskasid end eriti leidlikult teise ilma saata.

Humoristlikus võtmes koostatud sõnaraamat, kus tavalistele sõnadele on antud uus tähendus. Raamat sisaldab 680 sõna ja seal võib kohata hulgi lõbusaid leide. Lühidus on vaimukuse voorus. Seda teadisjuba kuningas Salomon ja samamoodi otsustas oma teravmeelsuse välgatused avalikkuse ette tuua ka Kai-Mai Olbri, kui võttis käsile tavalistele sõnadele uue tähenduse andmise. Ja see nipp töötabki – lõbusaid leide on hulgi. Osa neist on nii rabavalt lihtsad, et tekitavad kadedust – no miks siis mina sellele ei tulnud?! Võtame kas või flagmani liputajana, isamehe biseksuaalse isa poiss-sõbrana, rippriista jõudeolekus peenisena või uig´u põssa häälitsusena, kes veel ei suuda r-tähte välja ruiata.

Darwini auhind antakse posthuumselt totral viisil oma rumaluse läbi surma saanud inimestele. Selles raamatus on rohkesti taolisi juhtumeid;nii neid, mille eest on auhind saadud, kui neid, mis sellest napilt ilma jäänud. Igal juhul võib neist traagilis-naljakatest lugudest kindlasti järeldada, et inimlikul lollusel pole piire, ja seda isegi enesehävituse vallas.