Sissejuhatus Seni ilmunust Kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpuaastail Kunstist ja kunstikäsitusest aastail 1900-1914 Kunstist ja kunstikäsitusest aastail 1914-1916 Lõpetuseks Über die estnische Kunst und Kunstauffassung seit der Jahrhundertwende bis 1916 Register

Eesti rahvakunst II. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. … Käesolev eesti rahvapärasele arhitektuurile pühendatud album jätkab Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude tutvustamist. "Taluehitised” on üks olulisemaid teemasid muuseumi kogumis- ja uurimistöös. … … Album sisaldab ka 80 ümberjoonistust Etnograafiamuuseumi joonistekogust ajavahemikust 1903-1971. Huvi peaksid pakkuma vanimad joonised – aida vaade 1903. aastast, mille on teinud dr. Jakob Hurda uurimismatkalt Setumaale V. Reier ja M. Joosepi "Suitsumaja sisevaade Mihkli kihelkonnast” 1911 aastast. … Asulad Taluõued Ehitusmaterjal ja ehitustehnika Elamu Suvekoda Saunad Aidad Laudad Kõlgused ja küünid Võrgumajad Rehi Keldrid ja katulitoad Sepikoda Kaevud Veskid

Selles raamatus käsitleb väljapaistev nõukogude kunstikriitik-teoreetik, ka Eestis palju publitseeritud artiklite autor Anatoli Kantor objekti ja keskkonna probleeme maalikunstis, õigemini esemelist maailma, mis eksisteerib ajas ja ruumis.

Näitus ja kataloog "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust” on koostatud täies mahus Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal (näitus Kumu kunstimuuseumis 08.04.–28.08.2016). Näitus astub vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades muuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, plahvatuslike uute meediate kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.