Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti (1899-1972) eestirahvalaulu ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad "Lauluema Mari" ja "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood" on saanud lugejatelt hea hinnangu.

Võiks arvata, et nad olid õnnetähe all sündinud: ilusad, jõukad, suursugused, andekad. Kuid saatus on tujukas, tahab, tõstab seitsmendasse taevasse, tahab, heidab hädaorgu. Ent tavaliselt nõrgaks peetavad naised ei soovi olla pimeda fortuuna mängukannid. Sellest kõigest räägibki Ljudmilla Tretjakova raamat "Venemaa jumalannad".

Eestlaste suhtumine seentesse on olnud võrdlemisi põlglik – seda näitavad väljendid nagu seenetreial, sõida seenele jne. Kas on see aga alati nii olnud? Huvitavat leidub seente kohta muistendites, naljandites, mõistatustes, fraseoloogias, vanasõnades, ennetes, unenägude seletustes. Kui need killud kokku korjata, avastame ühtäkki fragmente ürgsest sõnumist, mis viitab sellele, et seentel on olnud oluline koht muistse inimese maailmapildis. Käesolevast raamatust saab teada, mida on arvatud seente päritolust, kes on seenealused jne. Paralleelsed uskumused seente taevasest ja maisest päritolust viitavad nende vahendajarollile mitme maailma vahel. Tähtsat rolli on seen mänginud ka hallutsinogeeni ja viljakussümbolina.

Riigikaitse ei ole raketiteadus või elementaarosakeste füüsika. See kolmekümnest ajakirjanduslikust artiklist kokku pandud raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale teadvustamaks Eesti riigikaitse võtmeprobleeme. Siin ei käsitleta ainuüksi probleeme, vaid pakutakse ka lahendusi.

Eesti Ajalehtede Liidu 2007. aasta parima arvamusloo autor.