Ülimalt oskuslikult, nutikalt ja põnevate süžeepööretega kirjutatud «Poe vari» , milles on toodud uusi ja esmakordseid ajaloolisi materjale, on teos, mis avaldab austust Edgar Allan Poe’le

Vanameister Alfred Hitchcocki inspireerinud Daphne du Maurier' novell LINNUD koos veel kuue põnevuslooga inglise ja ameerika nüüdisautoritelt: Daphne du Maurier Linnud K. B. Gilford. Kuues Mrs. Pendrake William Brittain. Üks gallon bensiini Fletcher Flora. Nõbu Kelly C.B. Gilford. Ehmunud Richard Hardwick. Täiskuu, šerif Peavy ja teised Richard Hardwick. Martha mälestuseks

«Mu armas. Su kehas peitub terve galaktika, su sünnimärgid ja lohud on kui sellele puistatud tähed. Mina olen vaid üks väsinud kõrberändur, mu huuled on paakunud ja otsivad värskendust. Iga kord, kui olen valmis alla andma, vaatan üles ja seal sa lebad, kesköises taevas. Juuksed voogavad su ümber ja su käed langevad rindadelt, paljastades su kahvatud, ümarad rinnad. Neil on kikkis nibud, mis tervitavad mu pruntis suud. Suudlen neid õrnalt ja tunnen, kuidas tundevärin läbistab su keha, su maailma….» Selliseid ja natuke teistsuguseid lugusid jutustavad üksteisele Londonis elavad pandžabi lesknaised, kes ei oska lugeda ega kirjutada. Eksikombel on sikhide kogukonnakeskuses välja kuulutatud loovkirjutamiskursus. Seda satub juhendama kaasaegne pandžabi neiu Nikki. Ta mõistab, et lesed ei taha olla nähtamatud. Ka vanad naised ei räägi omavahel ainult valutavatest jalgadest ja tervisehädadest. Neil on oma unistused, igatsused ja mälestused. Pandžabi päritolu Balli Kaur Jaswalil on see kolmas romaan. Pandžabi leskede loo märksõnadeks on lisaks erootikale ka maine ja väärikus, kiired elumuutused ja traditsioonilised väärtused, aumõrvad ja vanemate tahe, üksindus ja igatsus õnne järele.

Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnu sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus. "Mis meiega ka ei juhtuks, see maal ei valeta," lausub Jan. "See räägib tõtt." Kõik, mida ta iganes näeb seostub tal tulpidega. Nägusad naised on tulbid, nende seelikud on kroonlehed, mis õõtsuvad õietolmuga kaetud emakasuudme moodi kaardus jalgade ümber... "Tulbipalaviku" tegevus toimub 17. sajandi Amsterdamis, ajal, mil tulbihullus, milles tuhanded kaupmehed soetasid ja seejärel kaotasid tohutuid varandusi, oli saavutanud oma haripunkti. Selle riskide ja kiusatuste ajastu taustal kujutatakse teoses noore, kauni, kuid armastuseta abiellunud naise sama meeletut ja hulljulget mängu. Armunud tema portreed maalinud kunstnikku, sepitseb naine, järk-järgult panuseid suurendades, plaani kunstnikuga põgenemiseks. Algselt vaoshoitud romantiline armastus muutub peagi ennasthävitavaks meeletuseks, sarnanedes Amsterdami vallanud tulbipalavikuga.