Mööda Ussuurimaad, Mööda Taga-Kaukaasiat, Mööda Kasahstani järvi ja kõrbeid, Kirgiisia mägedes, Mööda Turkmeenia kõrbeid, Jõudeajal

Raamatus tutvustatakse Eesti NSV-s esinevaid tiiruliike. Põhjalikumalt käsitletakse jõgi- ja randtiiru bioloogiat, antakse ülevaade nende levikust, arvukusest, määramistunnustest, käitumisest, toitumisest, pesitsusökoloogiast, rändest ja talvitumisest. Eripeatükis on juttu väike- ja tutt-tiirust. Käsitletakse ka looduskaitse probleeme. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajatele, üliõpilastele ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Eestimaal on riigimetsa valitsemise üksusena eksisteerinud metskonnad ligemale kakssada aastat. Kroonumetskondi oli tsaariajal Eestimaal üksteist, esimese Eesti Vabariigi ajal oli riigimetskondi ligi sada. Metskondade arvu tippajaks sai nõukogude perioodi lõpp, kui metskondi oli üle kahesaja. 2008. juulis oli metskondi veel 64. Metskonnad tegelesid oma territooriumil enamasti kogu metsamajandusliku kompleksiga. RMK otsustas alates 1. juulist 2008 üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Igasse maakonda jäi küll alles üks metskond, kuid nende tegevus piirdub vaid metsa haldamisega. Eesti Metsaülemate Ühing otsustas 2008. a. kevadel metskondade ajalugu koguda ja jäädvustada. Selle otsuse tulemuseks on käesolev album. Kontorihoonete album ei suuda kindlasti kajastada kogu metskonnas ja metsas toimunut, kuid pildi vastava aja oludest annab ta siiski.

Millal ja kuhu seenele minna ning veel palju muudki tarvilikku seente kohta saab loodusehuviline teada sellest raamatust, mis on pühendatud peamiselt meie vabariigi seente fenoloogiale. Kokku leiab seenesõber siit andmed 225 liigi kohta, kusjuures autori peatähelepanu keskendub söögiseentele. Raamat kõigile loodusesõpradele, eriti aga neile, kes seenekorjamisest lugu peavad.