TEA laste- ja noorteentsüklopeedia on mõeldud eelkõige põhikooli õpilastele, kuid ta on heaks abimeheks ka gümnaasiumi nooremas astmes ja annab täiskasvanutelegi maailma asjadest kiiresti ülevaate. See entsüklopeedia põhineb Hispaania tuntud kirjastuse Everest entsüklopeedial ja seda on Eestit käsitleva ja Eesti jaoks olulise originaalmaterjaliga täiendanud ligi veerandsada Eesti spetsialisti. ¤ üle 6000 foto ja illustratsiooni esitavad teavet atraktiivselt, dünaamiliselt ja nauditavalt ¤ enam kui 350 detailirohket kaarti nii Eesti kui ka terve maailma kohta aitavad leida erinevate paikade asukohta ¤ põhjalike ajalookaartide abil saab hea ja täpse ülevaate minevikusündmustest ¤ kogu teave on esitatud lihtsas ja selges keeles, vajaduse korral on abiks seletused ja erinevat tüüpi illustratsioonid ¤ huvitava esituse kaudu julgustab noori lugejaid ka ise uusi nähtusi ja asju avastama ¤ õpetab eristama olulist infot vähem olulisest ¤ abistab õppimisel ja muudab vajaliku informatsiooni leidmise viidete abil lihtsaks ja kiireks ¤ teose lõpus on aine- ja nimeregister ja see teeb otsitava leidmise hõlpsaks TEA laste- ja noorteentsüklopeedia on iga õppuri eakohane ja vältimatu abiline nii tundideks ja eksamiteks valmistumisel kui ka referaatide ja muude kodutööde tegemisel. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia on ka selline teatmeteos, mis õppurit ise omal käel katsetama kutsub ja maailma avastama suunab.

TEA laste- ja noorteentsüklopeedia on mõeldud eelkõige põhikooli õpilastele, kuid ta on heaks abimeheks ka gümnaasiumi nooremas astmes ja annab täiskasvanutelegi maailma asjadest kiiresti ülevaate. See entsüklopeedia põhineb Hispaania tuntud kirjastuse Everest entsüklopeedial ja seda on Eestit käsitleva ja Eesti jaoks olulise originaalmaterjaliga täiendanud ligi veerandsada Eesti spetsialisti.

Eesti lugejale juba hästi tuntud zooloogi ja kirjaniku järjekordne raamat kõneleb loomaaia asutamisest Jersey´ saarel ning loomaaedade osast haruldaste loomaliikide kaitsel. See mõnusa huumoriga kirjutatud ladus ja sisutihe raamat pakub huvitavat lugemist kõigile loodusehuvilistele.

Käesolevas, järjekorras juba viiendas Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavas väljaandes jõuab lugeja ette uurimus kunstnikest õdede Kristine, Lydia ja Natalie Mei elust ning loomingust. Uurimus sai tõuke 2016. aastal, kui muuseumi arhiivi jõudsid Lydia ja Natalie Mei elu käsitlevad arhiivimaterjalid ja fotod ning algas nende korrastamine. Sugulaste lahke abiga on uurijatel olnud võimalus tutvuda ka kolmanda õe Kristine pärijate käes olevate materjalidega. Raamatu autor Kai Stahl on peamiselt naiskunstnike loomingu uurimisele keskendunud Eesti juurtega Soome kunstiajaloolane. Kai Stahl lõpetas Turu Ülikooli 2005. aastal kunstiteadlasena. Praegu on ta Turu Ülikooli kunstiajaloo doktorant. Doktoritöös uurib ta eesti kunstniku Natalie Mei 1910. kuni 1930. aastate loomingut naise agentsuse ja moderniseerumise vaatenurgast. Stahl on alates 2007. aastast avaldanud rohkesti kirjutisi naiskunstnikest, nende haridusteest ja modernistlikust kujutavast kunstist. Õed Meid astusid Eesti kunstiellu 1910. aastate teisel poolel. Esmakordselt näitusel osalesid nad – ainsate naistena ja kõik koos – kunstiühingu Pallas kevadnäitusel 1919. aastal. Õdedest vanim, Kristine Mei (1895–1969), õppis skulptoriks Soome kunstiühingu joonistuskoolis Helsingis, kuid nime tegi ta endale pigem kirjakunstniku ja (sarnaselt noorima õega) raamatukujundajana. Kristine skulptuuriloomingust on meie ajani säilinud vaid mõned näited. Aasta noorem Lydia (1896–1965) õppis Peterburis arhitektuuri, kuid leidis eneseteostuse hoopis akvarellis ja sai selle ala hinnatud meistriks. Õdedest noorim, Pallase kunstikooli esimese lennu lõpetanud Natalie Mei (1900–1975), kujundas aastakümneid nii Estonia kui ka teiste Eesti teatrite lavastuste kostüüme ja dekoratsioone ning oli Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tekstiili- ja kostüümikateedri pikaaegne professor ja juhataja. Sugugi vähem oluline ei ole tema vabalooming, milles näeb Eesti kujutavas kunstis naislooja kohta erandlikku sotsiaal- ja ühiskonnakriitilist hoiakut ning uusi naisekujutamisviise. Mitmekülgsete modernistlike loojatena valisid õed eneseväljendusvahendiks marginaalsemad ja vähem hinnatud tehnikad, kajastades oma aega vahetult, otsekoheselt ja nii mõnigi kord huumorisädemega silmis.