“Need mitmeist matkamärkmikest kogutud ja raamatuks kujundatud jutukesed ning tušijoonistused kirjeldavad lähema mineviku üksikuid sündmusi ja püüavad näidata seda vaimset tagapõhja, millel eestlastest kunstinovaatorid elasid ja tegutsesid. Selle raamatu vahelduv sisu ongi nagu mõni tasane saatemuusika minu tähtsamate õlimaalide valmimise protsessile. Osa minu varajasemaid teoseid on jäänud teisele poole okastraati ja paljud hilisemad maalid on rännanud oma uute omanike kaudu kaugemaile kontinentidele. Neid kõiki oleks raske kokku koguda mõneks retrospektiivseks ülevaatenäituseks. Sellepärast tahab käesolev raamat anda peale muu ka lühemaid kirjeldusi minu tähtsamate teoste saamisloost.” Eduard Ole

Autor ütleb teose kohta nii: ""Lapsepõlvest Malleta" on hilispubeka karm ja halastuseta enesevaatlus. Romaani tegevus toimub 1970-ndate aastate lõpus Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva sillaehitajate rühmas, nõnda on teos esimene nn malevaromaan eesti kirjanduses. Ehitatakse muuseas Pärnu Papiniidu silda. EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan nimetas tööd ühel ideoloogianõupidamisel meie suurepärase komsomoliürituse – ehitusmaleva – pahatahtlikuks laimamiseks, küsis, milleks kirjastus avaldab seesugust Nõukogude-vastast prahti. Teost piitsutasid hoolikalt komsomoli- ja malevaringkonnad, ent toonaste juhtkriitikutelt Vaino Vahingult ja Linnar Priimäelt pälvis romaan üksnes kiidusõnu, kusjuures viimane pidas seda kaua autori paremaks teoseks üldse!"

Artiklite kogu, mille keskne märksõna on viidatud raamatu pealkirjas.

Kati ja Jaani kirjatöö on sügav kummardus eestlusele, eestlaseks olemisele ja kõigile Eesti eest elu andnud kaasmaalastele. Ei ole vaja tungida väga sügavale ajalukku taipamaks, et meie rahvuse allesolemine on ime. Murutari-Tätte kirjutatu on meeldetuletus kaasaegsetele eestlastele, milliste võitluste ja katsumuste tulemus on praegune Eesti Vabariik. Elades peaaegu heaoluühiskonnas ei tohi me unustada, kui habras ja õrn ning kui mõõtmatu väärtusega on Eestimaa, eesti keel ja eesti inimene. Meie oleme selle aarde hoidjad ja kaitsjad, säilitajad ja arendajad. Tehkem seda arukalt ja targa südamega – nii, et meie tulevased kuningad jääksid ellu ning tüdrukud saaksid poiste kaasadeks ja uute laste emadeks, enne kui poisid jälle ja jälle sõtta ja surma kistakse. Ja kõik Maarjamaale sündinud lapsed kasvatame sügavamate juurte päritolumaadelt parimat pärides ikka ja igal juhul eestlasteks!