Seda raamatut kirjutades püüdsin end tihti Sinu olukorda asetada, et paremini mõista, mida Sa erinevates staadiumides vajaksid ja kuulda tahaksid. Mulle tundub, et praegu, kui seljataga on tõsine töö oma suhte kallal, siis sooviks ma Sinu nahas olles üht tõsist neljasilmavestlust, et mõnd detaili endale selgeks. Et me seda aga päriselus pidada ei saa, vastan Sinu küsimusi ennetada püüdes. Ehkki igaühe olukord on erinev, on igas suhtes oma põhielemendid ja kindlad probleemid, mis ei sõltu situatsioonide erinevustest. Ma usun, et neist põhiasjadest rääkides võin aidata Sul algust teha tähenduslike muudatustega oma suhtes. Ma pakun välja mõned mõtted ja ettepanekud, mida aluseks võtta.

Psühholoog ja psühhoterapeut Vera Peiffer kirjeldab oma Londoni-praktikast pärit eluliste näidete varal, kuidas õnne leida.

See esimest korda 1988. aastal ilmunud raamat on aidanud miljonitel paaridel maailmas oma suhet parandada. Siin tutvustatav Imago suhteteraapia õpetab, kuidas teadvustada paarisuhtes toimuvat. Suhteravi nõuab kummagi kaaslase head tahet ja tööd iseendaga, tulemusena võite aga nautida armastavat ja toetavat suhet. Imago dialoogid õpetavad mõistma kaaslase käitumise alateadlikke põhjusi. Raamatu autor, filosoofiadoktor Harville Hendrix on koos oma naise Helen LaKelly Huntiga Imago suhteteraapia rajaja. Tegemist on unikaalse paarisuhteteraapiaga, millest on kindlasti abi ka lapsevanematel. Autoritel on üle 30 aasta kogemusi koolitajate ja terapeutidena ning nende tööd on tõlgitud rohkem kui 50 keelde. Imago suhteteraapiat rakendab maailmas üle 2000 terapeudi. Harville’il ja Helenil on kuus last ning nad elavad New Yorgis ja New Mexicos. Raamatu väljaandmise kohta Eestis ütlevad autorid: “Meile on suur au, et “Teekond soovitud armastuseni” ilmub nüüd ka Eestis – selles väikeses, kuid vapras riigis, kus kohtuvad ida ja lääs. Kuigi igatsus püsiva armastuse järele ning meeleheite ja konflikti vältimatus paarisuhetes tunduvad üldinimlikud, on käesoleva raamatu eesti keeles avaldamine tõend selle kohta, et sama üldinimlik on ka konfliktide ületamise ja ühenduse loomise protsess.”

Eesti Pereteraapia ühing soovitab See raamat on kauaoodatud praktiline teejuht peredele, kus vanemate paarisuhe on lõppenud, kuid endiseid armastajaid ja tänaseid ekspartnereid seovad ühised lapsed. • Kui oled alustamas uut suhet ja tahad oma eelmisest suhtest pärit last uude perekonda integreerida nii, et see lapsele võimalikult valutult kulgeks … • Kui oled lapsevanem ja vajad teejuhti, et ehitada oma ekspartneriga üles toimiv koostöösuhe teie lapse õnneliku tuleviku nimel … • Kui oled uueks partneriks inimesele, kel on eelmisest suhtest laps … … siis see raamat on Sulle. Põhjalik, inspireeriv ja hästi struktureeritud käsiraamat, mille väärtust tõstavad Eesti inimeste lood, kes on läinud uuele suhteringile või kes on oma nahal kogenud oma vanemate lahutust ja uue suhte moodustamist. – Monika Koppel, pereterapeut Katrin Saali Saul on sõnastanud lihtsalt ja vahedalt, mida tähendab vanemate lahkuminek lapsele, ja andnud sooje nõuandeid, kuidas kärgpere keerulised suhted toimima saada. Mahlakat raamatut läbiv mõistev hoiak ja humoorikas toon soodustavad kärgpere liikmete eneseanalüüsi. Autoril on suurepärane oskus vaadelda probleeme igaühe mätta otsast ja südamlikult näidata, kuidas vihast ja vimmast ülesaamine oleks kasulik kõigile osapooltele. Autor on kokku võtnud mitte ainult maailma asjatundjate kogemuse, vaid loonud Eesti ja eesti keele jaoks täiesti uue semantika, kaasaega sobiva mõtteviisi. See on selge ja usku sisendav lähenemine erakordselt tundlikule teemale, mille käsitlemisel on reeglina kaasnenud (liiga) palju tugevaid tundeid ja subjektiivsust. Sellise süstemaatilise professionaalse käsitluse järele on ammugi olnud suur vajadus – nii kärgpere liikmete kui ka neid aitavate professionaalide jaoks. – Ene Talvist, pereterapeut Järgmise ringi ja kärgpere teema on mulle tuttav nii pereterapeudi kui inimesena. Ka mu enda elu kulgeb kärgperes, kus on “minu, sinu ja meie” lapsed. Olen kogenud, mida tähendab olla lahutuse järel üksi jäänud naine, kelle laps sai kärgpere liikmeks. Olen seejärel olnud ise kärgpere looja, siirdudes suhtesse inimesega, kel endal last polnud. Praegu elan õnnelikult mehega, kel on “esimeselt ringilt” kaks tütart, mina olen omalt poolt panustanud kärgperre kahe poja näol ning “meie” lapsena kasvab peres nüüd juba kooliealine tüdruk. – Katrin Saali Saul