Ivan Turgenevi (1818–1883) jutustuste kogumik „Küti kirjad“ on pühendatud 19. sajandi Venemaa hunnitult metsikule, mitmepalgelisele maastikule ja selle elanikele. Saakloomade kannul mööda steppe ja metsasalusid uitav kütt kirjutab märkmikusse tähelepanekuid teda ümbritseva looduse ilust, halastamatust kliimast ja neis karmides tingimustes ellujääjatest.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

«Teravmeelne hidalgo Don Quijote la Manchast» on midagi enamat kui raamat. Sellest müütilisest teosest on võtnud mõõtu põlvkondade viisi suleseppi. Kaheköiteline suurteos ajendas uusaja romaani arengus pöörde, millel pole jõulisuselt võrdväärset. Romaan on mõjutanud sadu ja sadu kirjanikke, nagu Defoe, Fielding, Dickens, Flaubert, Dostojevski ja Joyce. Raske uskudagi, et täielikult anti «Don Quijote» eesti keeles välja alles pärast Teist Maailmasõda ning esimene kordustrükk paar aastat pärast Stalini surma. Nüüdseks saab romaani lugeda vähemalt seitsmekümnes keeles.

Shaw esimene ja tõeliselt populaarne romaan «Noored lõvid» ilmus 1948. aastal. Teoses jutustab Shaw elava ja klassikalise, ent tänapäevalgi värskena tunduva loo Teises maailmasõjas sõdivatest tavalistest sõduritest. Minategelaseks on autor valinud noore ameerika filmiprodutsendi, tagasihoidliku juudi, keda ootab kodus vastne pruut. Shaw oskab väga oskuslikult kirjeldada sõja tegelikku ulatust, keerulisust ja eri tahke. Raamatu pealkirjas mainitud noored lõvid ongi kolm sõpra oma murede, rõõmude, lootuste ja kartustega sõja tormilistes keerdkäikudes. Kirjanik ise osales USA vägede koosseisus ka ise Teises maailmasõjas.