Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

Raamat annab ülevaate maailma maismaateedest alates korilasrajast umbes 9500 aastat tagasi kuni tänase kiirteeni. Käsitleb antiikteid, eriti Vana-Rooma teedemajandust ning teid meie maal orduajast kuni praeguseni. Puudutab NSV Liidu teede minevikku, olevikku ja tulevikku. Vaeb nüüdismaantee ja keskkonna vahekorda ning puudutab põgusalt tulevikuveondust. Mõeldud laiale lugejaringile, igale tänasele teekäijale.

Viimast 300 aastat nimetatakse kokkuvõtvalt antropotseeniks, mil inimtegevusest on saanud Maad kõigiti muutev jõud. Ent nüüd on elu pööranud ette uue lehekülje: alanud on novatseen, ütleb James Lovelock. Uuel ajastul sünnib tehisintellektist tehislik eluvorm – küborgid. Mis neile korda läheb? Mis saab nende arengu käigus inimkonnast ja emakesest Maast? James Lovelock on maailmakuulus inglise atmosfäärikeemik, mitmekülgne teadlane ja leiutaja. Oma paljudes keskkonnaalastes aimeraamatutes on ta tutvustanud ja selgitanud nn Gaia hüpoteesi: elu ja Maa on vastastiktoimes tervik ning planeeti võib vaadelda üheainsa organismina.

Kas Koraan nõuab džihaadi? Mida tähendas sünagoog juudi rahva ellujäämise jaoks? Kust võime leida nirvaana? Kuidas õhutavad religioossed veendumused tänapäeva konflikte Lähis-Idas? "Uskumused, mis muutsid maailma" vastab nendele ja teistele põhiküsimustele selles põhjalikus sissejuhatuses suurtesse religioonidesse. Juutide väljarändest ligi 3000 aastat tagasi kuni shinto tähtsuseni tänapäeva Jaapanis tuuakse päevavalgele maailma olulisemate religioonide ajalood ning paljastatakse igaühe taga peituvad tõekspidamised. Tegu pole mitte üksnes valgustava uurimusega sellest, kuidas usud on läbi ajaloo arenenud, vaid ajalise mõtisklusega teemal, kuidas religioossed uskumused endiselt meie maailma kujundavad. Käsitletud religioonide hulka kuuluvad judaism, kristlus, islam, hinduism, džainism, zoroastrism, sikhism, budism, konfutsianism, taoism ja sintoism.