Raul Kuutma sündis 1924. aastal Virumaal. Lõpetas Rakvere reaalkooli ja asus õppima elektrotehnikat Tallinna Tehnikumis. Sakslaste 1943. aasta märtsimobilisatsiooni eest põgenes ta Soome, astudes vabatahtlikult Soome sõjaväkke. 1944. a. augustis tuli vabatahtlikult tagasi kodumaale ja võitles Relva-SS mundris Tartu all. Pärast sõda lõpetas Kuutma Tallinna Polütehnilise Instituudi, mille järel töötas kakskümmend aastat Eesti paberitööstuses. Aastail 1972–1987 oli ta EKE Tööstusvalitsuses insenerina juhtivatel ametikohtadel kuni pensionile jäämiseni. Tegemist on sõjajärgse põlvkonna inseneride ühe silmapaistvama isikuga. Saatuse soosikuga, nagu ta end ise on nimetanud, sest vaatamata saatuse keerdkäikudele õnnestus tal pääseda küüditamistest ja vangistamisest.

Salapärase meestehullutaja ja surma mõistetud spiooni elulugu. Must-valged fotod.

Statistiline ülevaade, isikuandmed, kinnipidamiskohad jm. Lennart Meri ja Mart Siimanni saatesõnad.

Saksamaal 1949. a kirja pandud paljuütleva alapealkirjaga teos "Oskar Rütli mälestusi. Ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871–1949)" ilmus 1964. a New Yorgis. See on Eesti elu eesliinil tegutsenud ning paljude riigi-, vaimu- ja majanduselu tegelastega lävinud, kuid ise tagaplaanile hoidnud suurepärase mäluga mehe vaimne testament järeltulevatele põlvedele. Oskar Rütli töötas end üles tuntud majandus- ja seltskonnategelaseks ning väidetavalt üheks rikkamaks eestlaseks juba enne Esimest maailmasõda. Rütli sündis 19. detsembril 1871 Tartumaal Ahja vallas Ibaste külas rendikohapidaja pojana, õppis Võnnu kihelkonnakoolis, Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Aleksandri gümnaasiumis ning lõpetas 1901. a Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja seejärel 1909. a korporatsiooni Sakala asutajaid ning töötas 1902–1940 vandeadvokaadina Tartus, oli juhtivalt tegev 20. sajandi algul hoogsalt pead tõstnud eestlaskonna rahvuslikes algatustes ja organisatsioonides ning tulundusorganisatsioonides. Ta valiti koos Jaan Tõnissoniga Liivimaa talurahva esindajana 1906. a Venemaa I Riigiduumasse. Eesti Vabariigi ajal oli Rütli II Riigikogu, Rahvuskogu I koja ning Riiginõukogu liige, oli Soome Tartu-konsul, kuulus mitme panga nõukokku ja juhatusse, oli mitme tööstusettevõtte juhatuses ning AS-i Tartu Telefonivabrik asutajaid ja direktor, aktiivne tuletõrjetegelane ja mitme äriettevõtte juriskonsult. Poliitiliselt ja majanduslikult toetas ta Eesti Vabadussõjalaste Liitu. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal 1940–1941 oli Rütli sunnitud end varjama, 1944. a septembris põgenes ta lähedaste pealekäimisel Saksamaale. Rütli suri 24. juulil 1949 Haunstetteni põgenikelaagris Augsburgi lähedal ja on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.