Vestles ja kirjutas Piret Kooli *** ANNI: Selle raamatu esimesed intervjuud sündisid pisut enam kui kuu enne Rubi sündi – oli saabunud aeg ühele peatükile joon alla tõmmata. Kõneldes mõistsin, kui enesesse peitu pugenud ma nendes aastaid kestnud muredes olin. Kuid sel olid omad põhjused, et meie enda vanemadki ei teadnud. Ent nagu me oleme Tomiga teineteisele alati kinnitanud: kõigel on oma aeg – kurvastamiseks, rõõmustamiseks, imedeks. Ka taoliste lugude rääkimiseks. Räägin nüüd oma lugu, et minu saatusekaaslastel oleks pisutki tuge. *** TOMI: Oluline on kunstliku viljastamise teemast kõnelda ka mehe seisukohalt. Meie jaoks ei olnud taolist raamatut, mis kõneleks kogu selle protsessi valust, võimalustest, muredest ja normaalsusest. Aga kuhu jäävad isiklikud kogemused ja läbielamine? Neid ei saagi sulle ükski kõrvalseisja anda, ent omasuguste seltsi sa ei satu, sest keegi ei räägi. Sest ei tihka, isegi piinlik on. Nüüd tean, et ei ole vaja häbi tunda. Mehest ei saa ju seetõttu kehvem inimene. Katseklaasilaste ja viljatuse teemal peab saama rääkida. *** PIRET: Kuidas aga neis muutustes endaks jääda? Kuidas olla saladusekoormat kandes aus? Või murdudes uuesti siht leida ning abielu hoida? Nende ja paljude teiste küsimustega sõitsin ma 2017. aastal mitme kuu vältel Tuhala laante vahele Tomi ja Anni koju. Kumbki neist kõneles oma lugu teisest eraldi ning alles käsikirjas said Tomi ja Anni jutud omavahel teemade kaupa kokku. Nii sai kaante vahele aus ja avameelne lugu, mis paneb kaasa mõtlema meist igaüht. Sest meil kõigil on elus taolisi hetki. Hetki, mil peame tegema valiku, kuidas edasi elada – endana ja kibestumata.

Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.

Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!

Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas

Gunnar Aarma sündis 1916. aastal Tallinnas. Õppis Tartu Ülikoolis majandusteadust, seejärel mõned aastad Belgias ja Pariisis muusikat ja meditsiini. Tegutses ka ajakirjanikuna, reisides Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas. 1938. aastal kohtas ta Pariisis oma gurut. 1941. aasta juunis küüditati GA koos perekonnaga Permi oblasti kolkakülla. 1947 vangistati ta seal. Tal õnnestus viibida paljudes vangilaagrites Volga-Donstroist Norilskini, mõisteti 4 korda surma, need otsused jäid mitmesugustel asjaoludel täide viimata. 1956 vabanes ta laagrist ja tuli tagasi Eestisse. Kuni pensionile jäämiseni oli ta Pärnus muusikapedagoog. On pidanud palju loenguid joogast ja loomulikest raviviisidest.