1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Raamat püüab anda tervikpildi erinevatest eluvaldkondadest ja nende arengust, samuti Setomaa kohast ajaloolises ja kultuurilises raamistuses läbi aegade. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise, vene- ja setokeelsed. Koostamisel on Setomaa koguteose järgmised köited, mis käsitlevad loodust, usundit, rahvakultuuri jpm.

20. Augusti Klubi liikme Tiit Made üheksas ajalooraamat "Eestlaste vabanemise tee" võtab samm-sammult ja kronoloogiliselt kokku eestlaste taasiseseisvumise ja nõukogude okupatsioonist vabanemise ajaloolised aastad. Oli vaja ületada nii omavahelisi vastuolusid kui ka Eestisse Nõukogude okupatsiooni aastatel elama asunud venekeelse elanikkonna tugevat impeeriumimeelset vastuseisu. Osati kasutada Kremli punaste diktaatorite omavahelist võimuvõitlust, laveerida okupandi poolt üles seatud karide vahel ja mitte tähele panna tema ähvardusi. Sageli tuli olla kindlameelne kui rahvusvaheline poliitiline üldsus ei mõistnud, miks eestlased üldse peavad olema iseseisvad. Nõukogude impeeriumi lagunemist ära kasutades suutsid eestlased teist korda ühe sajandi jooksul kätte võita vabaduse, iseseisvuse ja enesemääramisõiguse. Idapiiri taguselt agressiivselt maadevallutajalt võeti veretu revanš poole sajandi pikkuse koloniseerimise ja alanduste eest. Selle raamatu sündmused hakkavad rulluma kui 1985. aasta märtsis tuli Kremlis võimule tulemärgiga kommunist Mihhail Gorbatšov, kellest sai kurjuse impeeriumi Nõukogude Liidu hauakaevaja ning lõppevad 31. augustiga 1994, kui Eestist lahkus viimane veoautotäid okupatsioonisõdureid.

Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas vaadeldakse 1. detsembri putši nii rahvusvaheliste suhete kui ka enamliku maailmarevolutsiooni ideede ja praktika taustal. Kriitiliselt analüüsitakse Eesti rahvaväe rolli 1924. aasta 1. detsembri sündmustes ja seniseid asjaomaseid ajalookontseptsioone. Raamatu teise osa moodustab Eesti Riigiarhiivis ja eriti selle filiaalis Parteiarhiivis paiknevate dokumentide valik. Neid dokumente pole kunagi publitseeritud, ehkki neil on 1. detsembri sündmuste mõtestamisel esmajärguline tähtsus. Nad annavad teatud pildi 1. detsembri putši ettevalmistustest Nõukogude Liidu territooriumil ja selle teostamise käigust.