Mitte keegi meist ei soovi tunda ärevust, hirmu ega häbi, kuid samas ei saa me neist tunnetest ka täielikult hoiduda. Selles raamatus näitab Ameerika tunnustatuim suhteekspert meile valgustavate ja meeliülendavate lugude abil: Kuidas ärevus on meie sõber – ja milliste salajaste viiside kaudu see samal ajal meie suhteid untsu keerab Kuidas saada hakkama hirmuga, et me pole piisavad (või ei näe piisavalt head välja) Kuidas hoida ärevas, isegi pöörases töökohas meel rahulik ja selge Kuidas hoida ohjes hirmu ja meeleheidet ka siis, kui elu tõukab su teele mõne ootamatu haiguse, nõrkuse või kaotuse Ja veel palju-palju muudki. „Hirmutants“ on elumuutev raamat, mis õpetab sind iidsetele emotsioonidele uutel viisidel reageerima. Olenemata sellest, kas kannatad ärevuse armetuks tegevate sümptomite käes või sunnid end hirme mitte teadvustama, aitab see raamat olla sul olevikus rohkem kohal ja liikuda tuleviku poole julguse, selguse, huumori ja lootusega. Külasta ka Harriet Lerneri kodulehte www.harrietlerner.com

Tartu ülikoolis arstiks õppinud Matti J. Peura tahtis saada professionaalseks muusikuks. Tegelikult sai temast siiski arst ja arstina töötab ta ka praegu. Aga mitte enam kirurgina. “Ma olin alati kannatanud tohutu ebakindluse all. Ma ei usaldanud ennast ega oma võimeid. Tundsin, et ma ei ole õieti milleski tugev ega piisav. Seda ekslikku mõttemudelit suutsin ma parandada alles aastaid hiljem teraapias, kuhu läbipõlemine ja depressioonihood mind lõpuks viisid. Ma ei suutnud olla enda vastu aus ja vaatasin ennast läbi moonutavate prillide ning kui ma kirurgiks õppisin, maksis see mulle karmilt kätte. Minu ebakindlus viis selleni, et pidin hiljem kirurgikarjäärist loobuma. Operatsioonihirm ja ebakindlus koos madala enesehinnanguga on arstitöös väga halb kombinatsioon. Räägin oma lugu põhjusel, et teistel oleks minu loost abi. Kuna arstil on vaimse tervise hoidmisest rohkem teadmisi kui tavakodanikul, siis oskasin ennast depressiooniprotsessis rohkem ka jälgida ning aidata.” Lugeja käes olevas raamatus tutvustab dr Peura enda depressioonist jagusaamise meetodit, mille abil suudab igaüks ise oma nõrgad kohad ära tunda, hirmudest võitu saada ja tervise poole suunduda. Muide, dr Peura unistus saada muusikuks täitus samuti. Koos eestlastest sõpradega möllas ansambel Popidiot lavadel ning noppis 2010. aasta muusikaauhindade galal neli võitu.

Mis peitub meie psühholoogiliste probleemide taga ning kuidas hoida oma vaimne tervis korras? Mind ennastki hämmastab õnnelikkuse valemi lihtsus – et olla õnnelik, on hädavajalik ja piisav hoida oma peamine psühholoogiline vajadus rahuldatud. Kõik! Võimalik, et teid paneb see imestama, aga põhivajaduse rahuldamiseks ei ole vaja taotleda ambitsioonikaid saavutusi ega kõrgeid eesmärke, piisab lihtsalt sellest, kui te igapäevase tegevuse raames toidate regulaarselt ja kvaliteetselt oma psüühikat. Teil on selleks kõik vajalik olemas – on kogum omadusi, mis aitavad rahuldada nimelt seda vajadust, mis teil domineerib. Käesoleva raamatu autor on toetudes oma pikaajalistele kogemustele psühhoterapeudina välja töötanud selge ja praktilise sisemise tasakaalu meetodi, mille abil saab lugeja välja selgitada, mis on tema peamine vajadus ja kuidas seda rahuldada. Roman Timofejev on Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja. Ta on nõustanud tuhandeid inimesi ja koolitanud kümnete firmade ja asutuste töötajaid alates 2006. aastast. Praegu tegutseb ta nii Austrias kui ka Eestis, arendades oma sisemise tasakaalu meetodit ning aidates tasakaalu luua nii üksikinimestel kui ka paaridel ja organisatsioonidel.

Kas oled mõnes lähedases ära tundnud nartsissisti? Näiteks võib tal olla mõni järgmistest omadustest (aga mitte ainult):

• pideva positiivse tähelepanu ja tagasiside vajadus
• enesekesksus ja omakasupüüdlikkus
• sügavalt juurdunud ebakindlus, mida kompenseeritakse üleoleku, alavääristamise või teiste arvustamisega
• ärevus
• tunne või usk, et ollakse eriline
• siira empaatia puudumine
• eksimuste eest vastutuse võtmise vältimine
• ülepakutud enesetähtsustamine
• suutmatus sõlmida ja hoida pikaajalisi ja tähendusrikkaid suhteid
• sõltuvused ja probleemid liialdamisega
• manipuleerimine suhetes
• vaenulik või agressiivne käitumine, probleemid viha ja raevu kontrollimisega

Kui jah, siis tea: nartsissist ei ole vaimselt terve. See ei ole sinu süü, et ta seda ei ole, ja – see on oluline! – tema ravimine ei ole sinu vastutus. Sina ei ole tema hulluarst. Nartsissismile lihtsalt ei ole ravi. Nartsissistlikust väärkohtlemisest ja kaassõltuvusest on siiski võimalik taastuda ja selleks on olemas vahendid ning sinu taastumine ja areng on sinu vastutus.

Raamat küll tutvustab nartsissismi, aga ei keskendu nartsissistile, vaid nihutab tähelepanu tagasi sinule ja su taastumisele. Psühholoog ja traumaterapeut dr Sarah Davies on taastumisteekonna ise läbi teinud ja oskab sind varustada tehnikatega, mille abil nartsissisti võluväe alt pääseda, saada selgeks, kuidas end kaitsta ja edaspidi nartsissistliku väärkohtlemise negatiivset mõju vältida. Taastumine algab siis, kui suunad tähelepanu tagasi endale: õpi, kuidas endaga armastav, toetav, kaastundlik ja leebe suhe luua.