Raamatus on vaatluse all kuus meie metsades ja väljadel kasvavat kevadlille (kollane, võsa- ja metsülane, sinilill, aas- ja palu-karukell), mis moodustavad fülogeneetiliselt sugulasliku rühma. Tutvustatakse nende arengut, ökoloogilisi nõudlusi, kasvukohti ja levikut, selgitatakse liigisiseste üksuste tekkimist ning taimede olukordaänapäeval. antakse ülevaade taimede rahvuskeelsetest ja rahvalikest nimedest ning kasutamisviisidest. Huvilised leiavad ka soovitusi nende liikide kasvatamiseks koduaedadest. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Kogu sõjajärgsel perioodil võõrvõimu poolt annekteeritud Eestis puudus võimalus avalikult käsitleda veekogude vee kvaliteeti mõjutavaid tegureid, vee reostuse pidevat kasvu. Seetõttu on tänasele põlvkonnale teadmata, milline olukord valitses Eestis ligi poole sajandi jooksul veekaitse valdkonnas ning mida paljudele raskustele vaatamata suudeti Eestimaa hüvanguks teha. Käesoleva tagasivaate koostamisel osalesid Eesti parimad asjatundjad. Sisu: Sissejuhatuseks Eesti veekaitse süsteem ja organisatsioon Veekaitse seadusandlus Eestis Keskkonnakaitse teadustegevus Eestis Heitvee puhastusseadmed Eestis 1945-2002 Veekogude seisund ja uurimistöö Abstract Kirjandust

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Raamatus tutvustatakse meie kevadisi seeni. Kevadseente arv on küll suhteliselt väike - tüüpilisi kevadseeni on vahest napp üks protsent meie seeneliikide üldarvust - kuid mitmed neist on head söögiseened. Selle raamatukese abil peakski seenesõpradel olema võimalik teada saada, missuguseid kevadseeni ja kuidas toiduks korjata ja valmistada. Kuidagi ei saa aga õigeks pidada, kui seeni vaadeldakse ainult kitsastest kulinaarsetest huvidest lähtudes. Loodusesõbrale peaks seeneriik pakkuma vähemalt sama palju huvitavaid objekte tundmaõppimiseks ja vaatlemiseks kui taime- ja loomariik. Seepärast ongi käesolevas raamatus tutvustatud mitte ainult kevadisi söögiseeni, vaid kirjeldatud ka kevadise seeneriigi mitmekesisust. Kevad on kõige sobivam aeg seente tundmaõppimise alustamiseks. Veidi üle paarikümne sagedamini esineva kevadise seeneliigi on enamasti ilma eriliste raskusteta määratavad. Samuti on kevadseened headeks objektideks seente elutegevuse mõningate iseärasuste tundmaõppimiseks. Seepärast ongi allpool puudutatud ka kevadseente süstemaatikaga seotud probleeme ja üksikute liikide kirjelduste juures ara märgitud, kui nad on tänuväärseks objektiks mõnede huvitavate vaatluste tegemisel. Raamatus on toodud meie tavalisemate kevadseente määramis-tabel. Võimalust mööda on selles käsutatud palja silmaga nähtavaid tunnuseid, kuid mõnikord tuleb siiski käsutada ka mikroskoobi abi. Et rida liike on küllalt haruldased või ilma erilise praktilise tähtsuseta, pole nende kohta täielikke kirjeldusi antud. Samuti on ainult määramistabelis ara toodud mõned tavalisemad lehikseened, mis pole tüüpiliselt kevadised, vaid esinevad kogu vegetatsiooniperioodi vältel varakevadest hilissügiseni. Kõik sellised liigid on määramistabelis tähistatud tärnikesega. Et hõlbustada seente äratundmist, on lisaks kirjeldustefe esitatud suurema osa liikide fotod.