Hindrek Meri mälestused "Tagasivaateid veerevast vagunist" on õpetlik lugemine ning mille autor ei lasku eneseõigustamise küüsi ja tänu sellele ei varjuta mälestused ajaloolist tõepära. Hindrek-Peeter Meri (21.02.1934–29.10.2009) sündis Berliinis diplomaadi, hiljem tõlkijana tuntud Georg Meri noorema pojana. Aastatel 1941–1945 oli koos ema ja vanema venna Lennartiga küüditatuna Siberis ning õppis Kirovi lähedal Subotihhas ja Jaranskis. Kooliteed jätkas ta pärast Eestisse naasmist tollases Tallinna 28. koolis ja 10. keskkoolis ehk Nõmme gümnaasiumis, küpsustunnistuse sai õhtukoolis 1953. aastal. 1953–1958 õppis Meri Tartu riiklikus ülikoolis majandusgeograafiat. 1957–1990 töötas ta Eesti NSV riiklikus plaanikomitees ökonomistina, osakonnajuhataja ase-täitjana ja valitsusejuhatajana, 1988–1990 plaanikomitee esimehe esimese asetäitjana, reorganiseerimise järel ka majandusministri asetäitjana. 1981. aastal töötas Hindrek Meri 9 kuud Vietnamis, kus nõustas NSV Liidu eksperdina kohalikku plaanikomiteed. 1990–1997 Eesti oli ta Vabariigi riigikontrolör. Hindrek Meri pani aluse praegusele riigikontrollile ja juhtis seda riigi ülesehitamise kõige raskemal ajal. 1998–2003 kuulus ta Eesti Panga nõukogusse.

"Luuleseletamine" on esinduslik kogumik Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli kauaaegse juhataja Karl Muru (s. 8. jaanuar 1927) uurimustest, artiklitest ja arvustustest, mis ilmub autori 75. sünnipäevaks. Karl Muru huvikeskmes on olnud eeskätt arbujate looming, rõhuasetusega Betti Alverile, kuid samavõrd on ta tähelepanu pööranud ka 1960.-1970-ndate aastate eesti tippluuletajatele (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel jt.). Nii üksikautorite käsitlused kui ka üldistavamad kirjutised osutavad eesti luulemaastiku igakülgsele tundmisele -- siinkohal võiks lisada, et Karl Muru on ühtlasi mahukaima eesti luuleantoloogia "Sõnarine" kokkupanija. Luulet seletab Karl Muru valdavalt tekstide endi kaudu, suhtudes pieteeditundlikult nende loojatesse. Ehk nagu ütleb raamatu koostaja Peeter Olesk: "See on niisiis klassikaks saamise ja luuleks jäämise aeg nähtuna inimese poolt, kes kuulub selle luulega kokku."

Kui räägitakse filmidest, siis esmalt ikka peaosades olevatest näitlejatest, sest lugu jutustatakse läbi nende. Rõhutatakse ka režissööri, kes on kogu filmiorkestri dirigent. Operaator aga, tänu kellele kogu jutustus oma valguse ja varjude maagiaga tegelikult ekraani jaoks talletatakse, jääb sageli pisut varju. Nii on ka Alar Kivilo, eestlastest maailma kinokunstis kõige kaugemale ja kõrgemale jõudnud operaator, jäänud paljude eestlaste jaoks mõneti varju. Nüüd astub Alar ise esmakordselt suure ekraani keskele valgussõõri – raamatus “Operaator”, mis on ta enda kirja pandud jutt oma elust ja tööst, alates sünnist Montreali väliseesti peres kuni Hollywoodi kõrgemasse filmitegijate ešeloni tõusmiseni, lisaks filosoofilised sissevaated filmimaagia loomisesse ning ligi tuhat fotot. “Operaator. Meie mees Hollywoodis” võiks olla kohustuslik lugemine filmikeelt alles õppivatele noortele, aga ka tõsistele filmihuvilistele, ja loomulikult kõigile, kes tahavad kaasa elada ühe meie mehe, eestlase saamisele meie meheks Hollywoodis. Raamatu idee sündis aasta eest, kui Alar Kivilo sai PöFFi elutöö preemia. Nüüdseks, uue PöFFi ajaks, on ta elu töö ka lahti kirjutatud. “Alar Kivilo on küll maailmas kõige tuntum Eesti kinematografist, aga ma ei tea lihtsamat, sõbralikumat ja lahkemat inimest. Ta pole hoidnud oma rikkalikke kogemusi vaka all, vaid on jaganud neid ka Eestis, olles eeskujuks paljudele meie noortele operaatoritele.” – Tiina Lokk, PöFF-i juht “Oled puhunud elu sellesse filmi [The Choice] ja sinu töö on veel üks särav tegelaskuju selles.” – Teresa Palmer, näitleja “Selle nägemispiiril oleva värina ja virvendavate varjude terviseks, mis me ekraanile heitsime.” – Scott Hicks, režissöör “Sinu näoilme [kaamera taga] on mulle alati viimaseks jah-sõnaks.” – Dana Delany, näitleja Mida oskan öelda? Oled niivõrd vajalik partner. Iga päev imetlen su loovust ja tööeetikat ja elujanu. – Kyra Sedgwick, näitleja ja režissöör “Alar Kivilole, meie operaatorile. Kui te näinuks, milline ma nägin välja hommikul ja milline lõpuks filmis – kaks väga erinevat asja.” – Sandra Bullock, näitleja

Esmakordselt 1951. aastal pealkirja all "Täielik tõendusmaterjal" avaldatud ning 1966. aastal põhjalikult ümber töötatud "Räägi, mälu" on elegantne ja külluslik jutustus Nabokovi elust ja tema ajast, sisaldades ka põhjalikud sissevaated tema olulisimatesse teostesse nagu "Lolita", "Pnin", "Meeleheide", "And", "Sebastian Knighti tõeline elu" ja "Lužini kaitse". Vladimir Nabokov, üks 20. sajandi suurimaid prosaiste, sündis 1899. aastal Peterburis. Ta õppis Prantsuse ja Vene kirjandust Cambridge'is, Trinity College'is ning elas hiljem Berliinis ja Pariisis, kus algas ka tema sädelev kirjanduslik karjäär. 1940. aastal kolis ta USA-sse, kus sai peagi tuntuks kirjaniku, luuletaja, kriitiku ja tõlkijana. Ta õpetas kirjandust Wellesley, Stanfordi, Cornelli ja Harvardi ülikoolides. 1961. aastal kolis ta Montreux'sse, kus 1977 aastal suri.