Pealkiri "Tarzan of Magnificient" on mitmeti tõlgendatav. Tarzani puhul paistab olevat oluline toonitada teda võimsust, mis aitab koos võimekusega ta välja lootusetuimastki olukorrast. E. R. Burroughs jätab raamatus "Võimas Tarzan" (esialgse variandina "Oivaline Tarzan") üliinimlikke võimeid andvate vääriskivide jahtijad kaotajaiks. Muuseas juhtub peategelane lugejaile juba varasematest osadest tuttavatesse paikadesse.

Romaaniga „Mina olin siin“ 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno on Eesti ajaloo noorim romaanivõistluse võitja. Kui raamat poelettidele jõudis, pidi sellest saama samanimelise triloogia esimene osa. Ropu keelekasutuse, kiire sündmustiku ja häiriva sisu poolest kuulsaks saanud teosest sündisid küll tõlked vene, läti, ungari, albaania ja isegi makedoonia keelde ning 2007. aastal valmis ka samanimeline mängufilm, kuid lubatud järge ei tulnudki.

Nüüd, pea 20 aastat hiljem, hoiad sa käes kauaoodatud teist osa. „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ jätkub sealtsamast, kus esimene pooleli jäi. 17-aastane peategelane Rass kirjutab juba teist ööpäeva arestikambris ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile sajandivahetuse alguspäevil.

Nende kaante vahelt leiab lugeja mõned uued tegelased. Mõned vanad probleemid. Ja mõned hästi peidetud õpetussõnad tänastele ja homsetele noortele teemadel, millest eelnevad põlvkonnad teiega kunagi ausalt rääkida pole julgenud.

”Tarzan ja keelatud linn” tuletab üldjoontes meelde ”Opari kalliskive” ja ”Kullalinna”. Peale Tarzani on raamatus teisigi varasematest osadest tuttavaid tegelasi. Uus on see, et mitu ahnepäitsi on kuulnud Süda-Aafrikas asuvast Briljantide Isast ning püüavad seda enda valdusse saada. Segama juhtuvad need, kelle eesmärk on päästa kadunud inimest, ja muidugi Tarzan. Eriti uus pole see, et ahnitsejad saavad paraja palga, milles Tarzani osa pole sugugi kõrvaline.