Kaasakiskuv raamat kaheksast kuninglikust printsessist, keda saatus viis võõrsile ja kellest said oma uue kodumaa väljapaistvad valitsejannad. Teos on illustreeritud rohkete värvi- ja mustvalgete fotodega.

"Kõige põhjalikum ja usaldusväärsem teos, mis on kuningliku perekonna kohta eales kirjutatud" Sunday Times "Andrew Mortoni tähelepanuväärne täistabamus. Haruharva on mõne inimese biograafia tema elus nii otsustavat osa mänginud" Anthony Holden, Daily Mail See Walesi printsessi biograafia on ainulaadne, sest ilma Walesi printsessi Diana siira koostööta poleks käesoleva raamatu lehekülgedele kätketud lugu iial ilmuda saanud. Raamatu aluseks said pikad lindistatud intervjuud Dianaga, mida täiendasid tema perekonna ja sõprade ütlused.

Raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ja korrigeerib mitmeid meie vanema ajalooga seotud küsimusi. Vene riik tekkis sisuliselt slaavlaste osaluseta, laienedes alles hiljem slaavi aladele, alistades ja maksustades sealsed rahvad. Nimetus ‘venelased' tähistas eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust: algselt olid selles valdavaks friisid, seejärel skandinaavlased, siis mitmed läänemeresoome rahvad ja merjalased ning alles nende järel slaavlased. Slaavistumine hoogustus pärast seda, kui 988-989 võeti vastu slaavi vormis ristiusk, misjärel seni riigiloomes kaasa löönud muinaseestlased Venest lahku lõid. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi algusaegadest kohalikele rahvastele jäänud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.

Kuidas soomlane teenib? Kui rikkad on rikkad ja kui vaesed on vaesed? Kuidas tuleb toime talunik? Mida otsustab Eduskund ja mida määrab Soome Pank? Kust hangib Soome kõrgtehnoloogiat? Milline on kultuuriimport? Seda ja palju muudki näitab majandusteadlasest publitsisti röntgenipilt Soome riigist ja ühiskonnast. Ühelt poolt on autori teravapilgulise, irooniaga vürtsitatud analüüsi objektiks Soome ajalugu, millest "suurema osa pole teinud soomlased ise, vaid Rootsi kuningad ja Vene tsaarid", see kuidas iseseisvunud Soome püüdis visalt valida endale "väära ajalugu" ("kodanlus hankis sõpru kaugelt ja vaenlasi lähedalt") – kuni lõpuks leidis nii soomlasi endid kui naabreidki rahuldava eriseisundi kahte leeri lõhenenud Euroopas. Teiselt poolt osutab autor arengutendentsidele, mida argisoomlane ise ei näi märkavatki – nn läänestumisele, mis tähendab Soome kapitalituru integreerimist Läänega, majanduse avamist spekulatiivsele kasiinokapitalismile ja soomlase teadvuse allutamist anglo-ameerika väärtusorientatsioonile