"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.

"Samuti nagu "Tõe ja õiguse" II köites, kuulub ka romaani kolmandas köites esiletõstetud kujude hulgas keskne koht Indrekule. Selle juhuslikult revolutsiooni keerisesse sattunud noore inimese elamuste, meeleolude ja mõtiskluste kaudu laseb Tammsaare hinnata sündmusi, mis teose lehekülgedel lugeja silmade ees lahti rulluvad.