1) võtke paar banaanilindu; 2) pöörake rüütli pead võllas; 3) ravige oma haavad onguentiga; 4) lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit); 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; 7) minnes sinna, võrgutage naine; 8) ja magage temaga; 9) kuni see kõik laiali paisatakse; 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur'ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.

Seersant Hans Keerastik heidetakse külma sõja kõrghetkel koos kaaslasega langevarjuga Nõukogude Eestisse, meestel on kaasas portatiivne raadiojaam ja käsirelvad, eesmärgiks Eestis ning kaugemalgi asuvate sõjaliste objektide luure ja teave edastamine. Sisseimbumine Eesti ellu läheb üle kivide-kändude, luuretulemused on kaunis nadid. Rumal juhus lahutab Moskvas kaks kamraadi, kuid miilitsaorganite eest põgenedes oskab Keerastik olla õigel ajal õiges kohas. Aja jooksul hägustub saadud ülesanne, ununevad spioonikohustused ja -harjumused. Lõpuks õnnestub mehel legaliseeruda ning alustada Kiievis uut elu. Ajaliselt mahuvad hoogsad sündmused aastatesse 1954–1956, see on periood, mil impeerium intensiivistub, NSV Liit asub vallutama kosmost ning Eesti elus, eriti maaelus, toimuvad suured muutused, mille üle Eestimaal sündinud ja kasvanud peategelane rõõmustab siiralt nagu laps. Raamatus leidub palju Nõukogude elu muhedat absurdi, ühtlasi on tegemist esimese postmodernse metsavennaromaaniga.