.png)
Agatha Christie
Raamat sisaldab Agatha Christie kuulsa detektiivi Hercule Poirot' esimese ja viimase juhtumi. Mõlema loo tegevus toimub Stylesi mõisas ja mõlemad on kirjutatud kapten Hastingsi minajutustusena. "Saladuslik juhtum Stylesis" ilmus 1920. aastal ja selles lahendab Poirot klassikalises stiilis ühe mõrvaloo. Neljakümnendail aastail kirjutatud, kuid alles 1975. aastal esmatrükis ilmunud "Eesriie" viib lõpule nii detektiivi elutöö kui ka elutee.
Romaanis "Haripunkti poole" lahendab mõrvalugusid Christie detektiividest vähim tuntud mees, inspektor Battle, keda üldse kohtab vaid viies kirjaniku romaanis. Oma majas, kuhu puhkuse ajaks koguneb küllalt kirju seltskond, mõrvatakse maja perenaine, vanem lesknaine. Ja see pole ainuke mõrv. Mil moel on omavahel seotud mainitud mõrv, noore naise ebaõnnestunud enesetapukatse, vanema härrasmehe äkiline südamerabandus ja kuulsa tennisemängija suhtedraama eks- ja praeguse naisega? Esmapilgul mitte kuidagi. Lõpplahendus on küll äärmiselt üllatav, ent kui meisterlikult loodud karakteritele tagasi mõelda, on kõik väga loogiline.
Cora Lansquenet oli alati taktitu olnud... ja tema hästikasvatatud perekond eelistas jätta tähele panemata märkuse, mille ta tegi oma venna Richardi matusel: "Ta ju mõrvati, eks ole?" Neile meenus see järgmisel päeval, kui Cora leiti kirvega tapetuna... ja mitu päeva hiljem, kui keegi saatis Cora seltsilisele tüki arseeenikuga mürgitatud pulmakooki... Aga selleks ajaks oli perekonna advokaat kutsunud kohale Hercule Poirot'...
Vana mees põdes diabeeti. Talle tuli iga päev insuliini süstida. Seda tehti seni, kuni keegi asendas insuliini esedriiniga. Iga majaline võis seda teha. Igaühel leidus selleks motiiv. Vana mees oli ääretult rikas ja tal oli veetlev naine. Muidugi pole ilu kuritegu. Aga naine oli oma abikaasast viiskümmend aastat noorem - ning ta armastas teist meest!
Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.
Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...
Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks kui tavalised peod. Nimelt on tuntud kriminaalromaanide autor Ariadne Oliver lubanud korraldada Mõrvajahi. Kõik organiseeritakse piinliku täpsusega, kuid Ariadne Oliveri närib kahtlus, et midagi on valesti. Ta ei suuda paraku mõista, mis see on. Meeleheitel helistab ta oma vanale sõbrale Hercule Poirot´le ja palub abi.
"Loomulikult. Hüva, te jõudsite siia, murdsite ukse lahti ja leidsite vaese mr. Ackroydi niisugusena, nagu ta praegu on. Kui kaua ta teie arvates oli surnud olnud, doktor?" "Vähemalt pool tundi -- võib-olla kauem," ütlesin ma. "Te ütlete, et uks oli seestpoolt lukustatud? Kuidas on aknaga?" "Ma ise sulgesin ja riivistasin selle mr. Ackroydi soovil, kui varem siin olin." Inspektor astus akna juurde ja tõmbas kardinad kõrvale. "Noh, nüüd on see igatahes lahti," märkis ta. Tõepoolest, alumine aknaraam oli täies ulatuses üles lükatud. Inspektor võttis taskulambi ja valgustas sellega välimist aknalauda. "Siitkaudu läks ta tõepoolest," märkis ta, "ja tuli ka. Vaadake siia." Tugevajõulise taskulambi valguses oli näha mitut selget jalajälge. Need paistsid olevat jäänud kingadest, mille taldadel oli nupuline kummimuster. Üks eriti selge jälg oli suunatud sissepoole, teine, mis seda veidi kattis, väljapoole. "Päevselge," ütles inspektor. "Kas mingeid väärtasju on puudu?" Geoffrey Raymond raputas pead. "Ei paista olevat. Mr. Ackroyd ei hoidnud selles ruumis kunagi mitte midagi väärtuslikku." Kriminaalžanri klassiku tuntud headuses romaan. Traditsioonilise mõrvauurimisloo raames suudab autor lugeja sootuks uskumatu lahenduse ette asetada.
Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast? Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine. Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm "Kummitus Veneetsias", mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’d rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.
Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus. Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.
Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid. Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence. LOOD KOGUMIKUS Sissejuhatus: Püssimees Market Basingi saladus Kadunud daami juhtum Surmataim Kuidas kasvab teie aed? Luigelaul Miss Marple jutustab ühe loo Sinise vaasi mõistatus Juveelirööv Grand Metropolitanis Kullakangid Peaaegu nagu koer Tütarlaps rongis Greenshaw’ Narrus
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: "Miks nad ei kutsunud Evansit?" Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
