Sõda on hirmus asi eriti ühele noorukile, kes selle teele ja vihastesse sündmustesse satub. Miks ei pidanud see siis olema ka "Verimusta" autorile, kes koolipingist vabatahtlike pataljoni oli astunud. Sõda on hirmus igale humaansele inimesele ja autori reaktsioon väljendus nendes novellides, eriti "Verimustas", mis otsejoones kooliõpilaste pataljoni sõdurina 1919-1920 aastal on sõjas kirjutatudki. Aga kuigi meist noortest paljud olid põhimõtteliselt sõjavastased, ei olnud me sellega veel mingid Vabadussõja kui niisuguse vastased. Me nägime ju, et see oli paratamatu oma maa kaitseks, mida vaenlane ründas. Ja et kaitsta oma maad, selleks me vabatahtlikult püssid oma kodumaa kaitseks kätte olime võtnudki, ja ma ei mäleta ühtki oma vabatahtlikku lahinguvenda, kes sellest hirmsast sõjast oleks deserteerinud. Me võitlesime oma maa vabaduse ja rahva iseseisvuse eest, venelaste vastu, kelle vägivalla all me juba koolis küllaltki olime pidanud kannatama.

Romaan "Nimed marmortahvlil" kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teose keskse tegelase Henn Ahase kaudu on näidatud ka tolleaegse noorsoo ideelisi otsinguid, nende kõikumist kahe vastandliku ideoloogia, rahvusluse ja sotsialismi vahel.

Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivikase "Murrang"

Menuraamat "Nimed marmortahvlid" (1936) on Vabadussõja ainetel kirjutatud romaan, millega autor pälvis ka riikliku tähelepanu. Teos on mitmeti autobiograafiline, põhinedes suuresti tõestisündinud lugudel. Peategelaseks on koolipingist koos kaaslastega vabatahtlikult sõjatandrile sattunud nooruke Henn Ahas. Autor ise on samuti õppinud Tartus, kus ta 1918. aastal sarnaselt peategelasega astus kooli lõpetamata sõjasalga liikmeks. Romaan toob välja ka omaaegse dilemma: kumb pool valida, kas punased või valged? Suur osa on romaanis ka sõja mõjul noortele – esialgu arglikele ja eluvõõratele poisikestele, kellest ükski ei jää sõja hävitavatest mõjudest puutumata.Albert Kivikas (1898–1978) sündis Suure-Jaani alevikus. Ta on üks omanäolisemaid 20. sajandi eesti kirjanikke, kes sai laiema tuntuse osaliseks oma novellikoguga "Sookaelad" (1919, Mart Krausi pseudonüümi all). Kivikas tegutses ka vasakpoolse kallakuga ajakirjas Murrang ja oli ajalehe Eesti Sõna peatoimetaja. Samuti kuulus kirjanik luuleühingusse Tarapita.24. veebruaril 1939 kanti Estonia teatris pidulikult ette samal teosel põhinev dramatiseering, mis suurte ovatsioonidega vastu võeti. Suur edu saatis ka Elmo Nüganeni lavastatud samanimelist filmi peaosas Priit Võigemastiga.