Romaan Saaremaa rannakolhoosi tänapäevast. Kalurite elu majandusliku taseme tõus pole suutnud lahendada mitmeid inimestevahelisi sõlmprobleeme ja see asjaolu heidab varju külarahva omavahelisele läbisaamisele.

Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.

Ma olen juba suur poiss, nii et mul pole sünnis nurga taga nina urgitseda, laudlinanarmastega sõrmi pühkida ega salatikausist näpuga musti ploome õngitseda. Õieti olen ma selline suur poiss olnud nii kaua, kui mäletan. Alati, kui ma mõne pahandusega hakkama sain, ütles tädi: "Sa oled juba nii suur poiss, sulle see enam ei sobi." Sellest oleks võinud järeldada, et on pahandusi, mis minu vanusega sobivad. Et see aga nii oleks kunagi olnud, seda küll ei mäleta. Alati olen ma nende tegemiseks vähemalt tädi meelest olnud liiga suur poiss ...

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

"Meri põleb" on autori esimene pikem proosateos. See viib meid noore, esimesi samme tegeva kalurikolhoosi argipäeva, viib tuultest parkunud kalurite keskele, nende murede-rõõmude, kõhkluste ja otsingute sekka. Romaan märgiti ära 1967. a. romaanivõistlusel.

Romaan käsitleb randlaste elu möödunud sajandi lõpul, keskendudes ühe noore perekonna kodutalu rajamise loole väikesel inimtühjal Sarviku laiul ning uusasukate suhetele naabersaare Aruka rahvaga. 1985. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel III auhinna saanud teos.