Lugejal tekkis pärast A. Dumas' romaanide "Kolm musketäri", "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Kümme aastat hiljem" lugemist küllaldaselt küsimusi. Kõigile neile küsimustele leiate vastuse käesolevast teosest, mille autorsus on küll vaieldav, kuid mida iseloomustavad mainitud raamatutele omased märksõnad: kõikevõitev armastus, intriigide alatus,vaprus ja hulljulgus.

Romaani tegevus algab Prantsusmaal 1389. aasta 20. augustil, päeval mil 18-aastane ebatavaliselt kaunis printsess Isabel, Baieri hertsogi Stefani tütar ja kuningas Charles VI naine, sõitis pidulikult esimest korda kuningannana Prantsuse kuningriigi pealinna.

Selle abieluühenduse peale vaadati kuningriigis väga lootusrikkalt. Oli ju teada, et surres oli kuningas Charles V avaldanud soovi, et ta poeg sõlmiks abielu Baieri printsessiga ja saaks sellega võrdseks Inglise kuninga Richardiga, kes oli abiellunud Saksa kuninga õega.

Charles VI valitsemisaeg (1380-1422) oli Prantsusmaale üks raskemaid, kuna kuninga nõdrameelsus ja Isabeli truudusetus põhjustasid kuningriigis veriseid tülisid, mis viisid laastava kodusõjani.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.

Diane arvati olevat Prantsuse kuninga Henri II ja tema favoriidi Diane de Valentinois' tütar – siit ka raamatu pealkiri "Kaks Diane'i". Ühe krahvi teenijatüdruk leidis ta, väikese lapsukese hällis, kus oli veel kukkur kullaga, pool sõrmust ja sedelike nimega "Diane". 12-aastaselt sattus tütarlaps õukonda. Ta pidi abielluma hertsog de Castroga, kes sai abielu esimesel aastal surma. Tegelikult armastab Diane aga oma lapsepõlvesõpra, mehist ja ilusat Gabrieli...

Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.