Niccolò Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Ta hakkas kontsertidel mängima 11-aastaselt, oli 1805–1808 sooloviiuldaja ja kapellmeister Itaalia linnas Luccas, hiljem esines väga menukalt mitmel pool Euroopas, sai 1828 Viinis keiserliku kammervirtuoosi tiitli. Edendas viiulimängutehnikat: rakendas topeltflažolette, vasaku käe pizzikatot ja hüplevat poognat; mängis erakordse tehnilise täiuslikkusega, tuliselt ja värvikalt. Oli kuulus ka kitarristina. Tema romantilisest heliloomingust tuntakse nüüdisajal 24 kapritšot (1817), viiulikotserte d-duur ja h-moll ning mõnd variatsioonivormis teost. Aastast 1954 korraldatakse tema sünnilinnas Genovas rahvusvahelist viiuldajate võistlust.