Prantsuse kirjaniku Andre Maurois' (1885-1967) romaan on omapärane mõtisklus armastusest ja selle keerdkäikudest. Teose 1. osas pihib romaani kangelane Philippe noorele Isabelle'ile oma suurest kiindumusest ja abielust kauni Odile'iga, kelle ta nüüd on kaotanud. 2. osas meenutab Isabelle, kellest vahepeal on saanud Philippe'i teine naine ja seejärel lesk, oma kooseluaastaid mehega, kes nii ei suutnudki vabaneda oma esimese suure kire lummusest.

André Maurois (1885-1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril (isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus), kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud. Maurois (1885-1967) loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Neist kahte tunneb ka eesti lugeja "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, see-eest aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Marois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisukord:

• Meenutuseks lugejale
• Maja
• Käokell
• Peleriin
• Kaitseingel
• Kirjad
• Ainult klaverile
• Vangi tagasitulek
• "Thanatos Palace Hotell"
• Postkaart
• Tere õhtust, mu kallis
• Kolmapäevased kannikesed
• Sa oled suur kunstnik
• Ariadne, mu õekene hea
• Kulla needus
• Ühe karjääri lugu
• Testament
• Meistri sünd
• Lahkumine
• Inimeste elu
• Vestluskunstist