Raamatus on kaks lugu: "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" ja "John Huxfordi äraolek".

Vistaariamaja mõistatus ; Pappkarbi mõistatus ; Punase ringi mõistatus ; Bruce-Partingtoni mõistatus ; Sureva detektiivi mõistatus ; Kuradijala mõistatus ; Leedi Frances Carfaxi kadumine ; Viimane kummardus

Tühja maja mõistatus ; Norwoodi ehitusmeistri mõistatus ; Kriipsukujukeste mõistatus ; Üksildase jalgratturi mõistatus ; Priory kooli mõistatus ; Musta Peetri mõistatus ; Charles Augustus Milvertoni mõistatus ; Kuue Napoleoni mõistatus ; Kolme üliõpilase mõistatus ; Kuldsete näpitsprillide mõistatus ; Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus ; Abbey Grange'i mõistatus ; Teise laigu mõistatus

"Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson," ütles Sherlock Holmes. "Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle"

Raamat sarjast Põnevusjutud 1. osa. Skandaal Böönimaal, Punapeade Liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe'i oru mõistatus

1887. a. kirjutas noor Southsea arst Arthur Ignatius oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse «Etüüd punases». Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid kuritegusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga. Nüüdseks on ta kindlasti kõige tuntum detektiiv maailmas ning tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti on selles oma osa Conan Doyle´i raamatute põhjal tehtud filmidel ja telesarjadel ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks.

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.