August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam. 

"Hea sadam" lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel "Õitsev meri" ja "Taeva palge all". 

Mere ja metsa vahele laialipillatud küla elab tavapärast elu ning kahe inimese - Jõe Raki ja Posti Salli - vastastikused tunded ja põlemised jäävad ümberkaudsetele märkamata ja teadmata. 1944. a. sügisel Rootsi põgenenud August Mälk (1900-1987) pöördus romaaniga (1957) tagasi oma kodusaare ainestiku juurde, millega oli võitnud lugeja 1930. aastail. Kriitika tunnistas romaani autori võõrsil kirjutatud loomingu hulgast kunstiküpseimaks. Eesti kirjanduse üldpildis on "Päike küla kohal" traditsioonilise kujutuslaadiga realistlik teos, mida arvustus on hinnanud kui psühholoogilist romaani.

"Läänemere isandad" viib meid Eesti muinasaja ühe kangelaslikuma peatüki juurde: aega, mil Läänemerd valitsesid kartmatud viikingid. Ja jutt pole ju mitte üksnes Skandinaavia asukaist, ka Eesti oma pika ja käänulise rannikuga oli viikingite asuala, meie esivanemad olidki needsamad kartmatud meresõitjad, tõelised Läänemere isandad. Küllap kuulsaim episood meie muistsest viikingiajast on seotud Sigtuna vallutamisega 1187. aastal. Sellestki ajaloolisest sündmusest on juttu "Läänemere isandates". Autor oli romaani ilmumise eel teinud tublisti eeltööd arhiivides ja muidugi kohapeal ning on saavutanud üldajaloolise pildi edasiandmisel kiiduväärse tulemuse: asjalikke kirjeldusi leidub romaanis nii saarlaste muistse elu kui uskumuste ja palju muu kohta.

August Mälgu esmakordselt 1937. aastal ilmunud romaan Sõrve hülgeküttide töö- ning ohtuderikkast elust ja seotusest mitmepalgelise merega.

Oma kaheksateistkümnendas romaanis kasutab kirjanik pikaajalisi kogemusi ning tähelepanekuid, et lugeja silme ette tuua realistlikku pilti Rootsi ja rootslaste tänapäeva elust.

1936.a. Noor-Eesti väljaande faksiimile. Sisaldab novelle: "Meeste vahel", "Mere annid", "Aegunud õnn", "Elamise rahu" ja "Randlase surm". Parim Eesti kirjanduse rannaelu kujutus. Raamat, mida loetakse seni, kui Eestimaal lapsed koolis käivad.

Psühholoogiline romaan peategelase - tütarlastegümnaasiumi direktori - eneseotsingutest ning keskeakriisist.

Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes "Hele-ema", "Avaruse nälg", "Naerukajakate kommuun". Ülejäänud kolmes loos ("Kustumatu sõprus", "Surmaluht" ja "Hilinenud vabadus") on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki. Autor peab tähtsaks inimese looduse mõistmist ja armastamist.